Finantsinspektsiooni siseaudit: Trinkil pole Neiveltiga huvide konflikti

?Huvide konflikti tunnuseid finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Andres Trinki ametiülesannete täitmisel Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti juhtumi menetlemisel ei esine,? ütles Linnas. ?Ei see, et Andres Trink ja Indrek Neivelt olid sõjaväekaaslased, ega ka see, et Andres Trinki abikaasa töötab Hansapangas, ei vasta huvide konflikti tunnustele.?

Linnas ütles, et Andres Tringi puhul ei esine ühtegi tunnust, mida võiks seaduse järgi käsitleda huvide konfliktina. Ta lisas, et Andres Trink ja Indrek Neivelt ei ole olnud, ega ka ole väljaspool finantsjärelevalve tegevust suhetes, mis võiks põhjustada Hansapanga juhtimisele märkimisväärset Andres Trinki mõju.

Andres Tringi abikaasa töötab Hansapangas ametikohal, mis ei ole ei vormiliselt ega ka sisuliselt seotud olulise mõjuga Hansapanga juhtimisele, ütles Linnas.

Linnase sõnul on üksikisiku mõjust tuleneda võiv risk finantsjärelevalve tegemisel viidud võimalikult madalale nii finantsinspektsiooni seadusega, kui ka isemise töökorraldusega.

Finantsinspektsiooni seaduse kohaselt on finantsjärelevalve teostamine juhatuse pädevuses. Juhatus võtab vastu oma otsused kollegiaalselt, vähemalt kolme poolt häälega viiest. Seega ei ole juhatuse esimehel üksi ainuotsustusõigust finantsjärelevalveliste otsuste vastu võtmisel ja jõustamisel, ütles Linnas.

Finantsinspektsiooni sees on vastutuse ja kontrolli süsteem kolmetasandiline, mistõttu huvide konflikti esinemise oht on viidud vähima võimaliku tasemeni.

Isegi juhul, kui järelevalveasutuse juhil oleks järelevalvesubjektidega lepingulisi suhteid (kindlustusleping, laenuleping, liisingleping vms), ei tähendaks see iseenesest kohe huvide konflikti esinemist, ütles Linnas.

?Kindlasti tuleb otsustamiseks uurida lepingu tingimusi, võrreldes neid võrreldavale kliendirühmale pakutavate tingimustega ning siis hinnata, kas on huvide konflikti tunnused.? Finantsinspektsiooni seadus näeb ette võimaluse ja kohustuse taandada (või teha enesetaandus) menetlusest töötaja, kes võib osutuda erapoolikuks, ütles ta.

Finantsinspektsiooni seaduse §32 kohaselt ei tohi finantsinspektsiooni töötaja olla ühegi finantsjärelevalve subjekti olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik, juhtimisorgani liige, prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja ega esindaja.

Samuti ei tohi finantsinspektsiooni töötaja sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjektiga ega osundatud seaduses nimetatud isikutega sõlmida lepinguid, mille kohaselt tema kohustuseks on investeerimis- või konsultatsiooniteenuste osutamine.

Finantsinspektsiooni töölevõtmist taotlev isik on kohustatud esitama enne töölepingu sõlmimist juhatusele rahandusministri kehtestatud vormis andmed tema ja tema abikaasa või faktilise abikaasa, lapse ja vanemate varalistest kohustustest finantsjärelevalve subjektide ees ja andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate väärtpaberite kohta.