Riia hakkab tõelise briljandina särama

Juba praegu reklaamivad lätlased Riia linna Skandinaavia Pariisina, kus voolab suurlinnale omane Seine ja kõrgub taeva poole prantslaste Eiffeli torn. Kui turistid seda kõike järgmisel aastal Eurovisiooni külastades näevad, siis on enam kui kindel, et nad külastavad linna tulevikuski ? lätlastele tähendab see raha.

Tegelikult pole Riias veel näha, et seal raha liiguks. Riia võib alles kasvada Baltikumi lihvimata teemandist kaunilt säravaks briljandiks, mille ilu ja sädelust soovivad kõik näha.

Lätlased räägivad küll tasamisi, et nende riigis ei valitse demokraatia, vaid raha ? vähemalt julgevad lätlased seda öelda.

Igal tasandil valitseb korruptsioon: kui tahad midagi ehitada, pead maksma, kui tahad laenu saada, pead samuti maksma lisaks pangaintressidele veel vahendustasu, soovid maad osta, maksad jälle.

Needsamad korrumpeerunud isikud tegutsevad riigiaparaadiski, kes peletavad välisinvesteeringuid riigist eemale, sest investorile tehakse turule tulek väga bürokraatlikuks, kui ta ei nõustu mõnele korrumpeerunud ametnikule altkäemaksu maksmisega.

Samas hoolitsevad kohalikud rikkurid ?oma ametnike? rahakoti eest nii rikkalikult, et need nõustuvad tulevikus tegema otsuseid, mis kaitseks kohalikku kapitali (oma leivaisade huvisid).

Mäletame, kuidas Hansapank ja Ühispank nägid Läti pangandusturule minekuga vaeva. Praegu suhtuvad lätlased meie pankadesse väga positiivselt, sest nende laenupoliitika on väga liberaalne.

Lätlane teab, et kui ta kohaliku osalusega pangast laenu ei saa, siis võib ta rahulikult minna Hansapanka, et leida oma ettevõtte arendamiseks puuduolevad finantsid.

Läti osalusega pankades peab iga inimene, kes soovib raha laenata, maksma laenu vahendavale isikule 15 laenatavast summast. See on ka üks põhjusi, miks nii mõnigi lätlastest osanikega pank ei soovi panga osanikeringis näha välisinvestoreid.

Välisinvestorid ei lepiks lihtsalt asjaoluga, et nii mõnigi lätlasest aktsionär teenib lisaks pangakasumist tulevatele dividendidele endale panga kaitsvate tiibade all varimajandusest miljoneid latte. Samuti ei meeldi investoritele kahekordne raamatupidamine, mida Läti firmad harrastavad.

Ja erinevate hinnangute kohaselt ulatub Lätis varimajanduse osakaal kogu majandusest ligikaudu 40 protsendini.

Lühidalt Läti majandust kirjeldades võib väita, et lätlased hoiavad tegelikult korruptsiooniga eemale kullasseppasid (investoreid), kes omavad teemanti lihvimise kunsti. Kuid kullassepa hoolas lihvimine (investori investeerimine) muudabki teemandi kaunilt säravaks briljandiks.

Et Riia kunagi tõesti Baltimaades tähtsaimaks linnaks muutub, selles vaevalt keegi kahtleb. Küsimus on vaid ajas, millal Tallinn oma Baltikumi juhtiva linna rolli kaotab ja hakkavad vähenema Eesti kaubasadamate käibed Sankt-Peterburgi ja Läti sadamate tõttu.

Arvan, et kõik see toimub ligikaudu kuue või seitsme aasta pärast ? Riia jääb oma arengus lihtsalt nii palju Tallinnale alla. Sama palju jäävad eestlaste mõtteviisi arengule alla lätlased.

Ausalt öeldes vajabki Riia natukene rohkem jõudu ja aega oma arenguks, sest ta on kaks korda suurem (Riia rahvaarv ulatub 750 000 elanikuni) kui Tallinn ja tema hiiglaslikud mootorid liiguvad aeglasemalt. Kui Riias hakkab ükskord arengumootor paremini ja kiiremini liikuma, siis jätab ta Tallinna väga kiiresti selja taha. Riial on vaja lihtsalt aega. Ja kui see aeg ükskord kätte jõuab, siis hakkab Riia linn särama briljandina nii turistidele kui ka välisinvestoritele.

Ja mida enamat lätlased vajavadki?