Kui eksport ei suurene ja elame laenuraha toel edasi, halveneb jooksevkonto tasakaal veelgi ja välisinvestorid viivad oma raha kindlamasse riiki.
Tänavu esimeses kvartalis toimus keskpanga hinnangul madalatest intressidest ja palgatõusust tingitud tarbimise tõttu märgatav kaubabilansi ja jooksevkonto defitsiidi suurenemine, kirjutab Postimees.
Viimase nelja kvartali keskmisena on jooksevkonto puudujääk sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes jõudnud 8,1 protsendini. Esimese kvartali puudujääk küündis seejuures koguni 15 protsendini, olles halvim näitaja pärast 1997. aasta tarbimisbuumi ja börsikrahhi.
Suur väliskaubanduse puudujääk ja kesised ekspordinäitajad mõjutavad ennekõike välisinvestoreid, kes võivad raha Eestist välja viia. Samuti võivad tõusta eestlaste jaoks intressid.
Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul saab jooksevkonto puudujäägi suurenemine kesta üksnes lühiajaliselt ning praeguse sisenõudluse kasvutempo jätkumine eeldab ekspordimahtude taastumist juba lähiajal. ?Vastasel juhul toob järjest kasvava laenuraha toel elamine endaga kaasa tasakaalustamatuse edasise süvenemise,? rääkis Kraft.