Maikuu automüük lõunanaabrite juures hakkas võtma juba õigeid proportsioone: Leedus oli uute sõiduautode müük 38 kõrgem kui Lätis (vastavalt 1365 ja 758 uut sõiduautot) ning kuna Leedus elab 37 võrra rohkem inimesi, siis oleks kõik justkui lõpuks ometi oma kohale loksunud. On ju siiani Leedu ja Läti müük olnud enamvähem võrdsel tasemel.
Juunikuu tõotab Leedu automüüjatele tulla veelgi edukam ja on üsna tõenäoline, et see küünib koguni Eesti uute autode müügi tasemeni, kui mitte kõrgemalegi (mais oli Eesti ja Leedu vahe vaid 213 autot). Paraku pole aga tegemist millegi muu kui järjekordse autoostubuumiga, mis ei tulene teps mitte Leedu rahva rahakoti paksenemisest, vaid hoopis järjekordsest muudatusest Leedu seadusandluses. Nimelt alates 1. juulist 2002 ei saa enam Leedu vabariigi juriidilised isikud sõiduautodelt käibemaksu tagasi. Käibemaksuvabastus jääb kehtima vaid tarbesõidukitele, ehk näiteks kahekohaliselt Peugeot Partnerilt saab ka edaspidi käibemaksu tagasi, viiekohaliselt enam mitte. Seega üritavad Leedu ettevõtjad oma sõiduautopargi enne 1. juulit välja vahetada.
Olukorra teeb põnevaks aga hoopis see, et Leedus loetakse statistiliselt sõiduautodeks kõiki sõidukeid, mille täismass jääb alla 3,5 tonni, ehk neid, millega võib sõita B-kategooria juhilubadega. Kaasa arvatud Ford Transit, rääkimata Peugeot Partnerist, Citroen Berlingost jt väikekaubikutest. Kuuldused aga, et sõiduautodelt enam tulevikus käibemaksu tagasi ei saa, vallandas Leedus tõelise paanika: näiteks osteti mais 89 Citroen Berlingo väikekaubikut, mis on peaaegu kolmandik kogu tänavusest Citroeni müügist Leedus. Ostupaanika aga kestab, sest seaduse loojad olid Leedus tõsises hädas rahvale selgitamisega, millistelt autodelt saab käibemaksu tagasi, millistelt mitte.