Hansapank jättis ähvarduse täitmata

Kairi Ummus, Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juhataja ütles, et suuremat omafinantseeringut küsib pank siis, kui ostetav korter asub näiteks Koplis, Pelgurannas või kuskil linna servas asuvas vanas puitmajas. ?Tallinnas on ka mõned paneelmajad, kus on seinas praod ja mis on trossidega kokku tõmmatud, nendesse majadesse korteri ostmisel soodustusi ei tehta.?

Kui liisingu puhul on standardiks 20?30protsendiline ja pangalaenu puhul 34protsendiline omafinantseering, siis tähendavad soodustused sellest madalamat omafinantseeringut.

?50protsendilist omafinantseeringut ei ole küll keegi küsinud,? rääkis Ummus. ?Ma ei nimetaks seda blufiks, vaid panga poliitikaks,? kommenteeris Ummus kevadist Hansapanga pressiteadet. Sellest ja kinnisvarafirma partnerite infost järeldus, pank võib hakata laenutaotlejatelt küsima kuni 50protsendilist omafinantseeringut paneelmajadesse, mille eluiga hinnatakse vaid kümnekonna aastani. ?Kuid Eestimaal pole kedagi, kes suudaks mägedel asuvate majade eluiga prognoosida,? lisas Ummus.

Ummus selgitas, et Hansapanga eesmärgiks võis olla soov pidurdada Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel asuvate paneelmajade korterite hinna kasvu. ?Tuli suvi ja kinnisvaraturul läks vaiksemaks. Ametlikku kirja omafinantseeringu tõstmise kohta pole meile tulnudki,? kõneles Ummus.

Lisaks ei saa tema sõnul omafinantseeringu suurust vaadata ainult objektipõhiselt, seda mõjutavad oluliselt laenutaotleja sissetulekute suurus, nende laekumiste järjepidevus ning taotleja töökoht. Kehtib seos, et mida väiksem igakuine sissetulek ja noorem firma, seda suurem peab olema omafinantseering.

Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg kinnitas, et siiamaani ei ole pank ühegi laenutaotleja käest nõudnud tavapärasest suuremat omafinantseeringut põhjusel, et ostetav korter asub väheväärtuslikus hoones. ?Meie hinnangul pole selliseid laenutaotlusi olnud.?