Täishaldusleping annab teenusepaketi

Enamik ettevõtteid vajab oma tegevuseks kinnisvara. Kinnisvara korrashoiu tagavad aga mitmesugused toimingud ehk kinnisvara haldamine, milleks tänane turg pakub erinevaid võimalusi.

Üks võimalus on ise oma kinnisvara eest hoolitseda. See tähendab, et palgatakse vastav tööjõud ja investeeritakse vastavatesse vahenditesse. Investeeringute maht oleneb muidugi kinnisvara mahust ja spetsiifikast. Üldjuhul tuleb tööle võtta koristajad, santehnikud, elektrikud ja ilmselt ka üks keskastmejuht, kes kogu selle seltskonna tegevust koordineeriks. See on kahtlemata kõige kallim võimalikest variantidest. Kõik investeeringud tuleb teha ise ja ainult oma kinnisvara tarbeks. Kusjuures need investeeringud ei too otseselt midagi tagasi, ettevõtte jaoks on tegemist puhta kuluga.

Teine, juba üsna laialt levinud alternatiiv on, et osa teenuseid ostetakse spetsiifilistelt firmadelt sisse. Ennekõike koristus- ja turvateenused. Sellele lisaks peab firma palgal üht töömeest, kes käib ja tõstab mööblit, vahetab pirne ja lüliteid ja teeb vastavalt vajadusele muid abitöid. Ja kui parajasti midagi teha pole, siis istub see töömees lihtsalt niisama. Suuremate avariide likvideerimise või kapitaalsete remonditööde puhul ostetakse ühekordne teenus vastavalt firmalt, kes konkreetse probleemi lahendab.

Olenevalt firma suurusest võib selliste küsimustega tegeleda haldusjuht, -direktor või -spetsialist. Väiksema firma puhul langeb selline lisakohustus firma juhile, kes peab paratamatult tegelema ka kõigi nende asjadega, mis ei kuulu otseselt ettevõtte põhitegevuse hulka.

Kõige tänapäevasem ja kasulikum variant on iga ettevõtte jaoks aga täishaldusleping. Täishalduse puhul ostetakse kas kompleksteenuse või terviklahendusena sisse kogu kinnisvara haldamise ja hooldamisega seotud tegevus.

Outsourcing on väga levinud näiteks IT valdkonnas. Järjest rohkem kasutatakse seda ka kinnisvarahalduses. Firmal on personaalne haldur ehk kontaktisik, kelle vahendusel suheldakse kõigis valdkondades. Olgu see siis kinnisvara korrashoid, turvateenused või midagi muud. Täishalduslepingusse võivad mahtuda ka bürootugi ja muud tugiteenused. Näiteks catering ehk toitlustus või side- ja internetilahendused.

Kui firma otsustab laieneda või kokku tõmbuda või profiili muuta, siis muutuvad ka tema vajadused tugiteenuste järele. Täishalduslepingu puhul on kinnisvaraga seotud muudatuste sisseviimine kõige lihtsam. Pole vaja inimesi koondada, samuti ei jää üle inventari, mida peaks võõrandama või maha kandma.

Praegu järgitakse kogu maailmas põhimõtet: keskendu põhitegevusele. Kui kinnisvara haldamine ei kuulu firma põhitegevusse, siis tasub kaaluda täishalduslepingu sõlmimist. Eestis on juba hulk firmasid, kes suudavad pakkuda piisavalt professionaalselt kvaliteetset kinnisvara täishaldust.

Kompleksne kinnisvarateenus on Eestis tänapäeval veel vähe levinud sellepärast, et turg on arenemisjärgus ja paari aasta eest eriti tõsiseid firmasid turul ei olnudki.

Praeguseks on kehtestatud kinnisvara korrashoiu standard, mis teeb selgeks vastavad mõisted, tegevused ja põhimõtted ning annab spetsialistidele ette soovituslikud tegevusjuhised ja nende teostamise sageduse. Sellisel moel on ka tellijal võimalik erinevaid pakkumisi ja firmasid võrrelda.

Autor: Sven Suurväli