Palgatõus tuleb oodatust väiksem

Keskmine palk on aritmeetiline keskmine, mis iseloomustab olukorda tööturul seda paremini, mida sarnasemad on palgad. Eestis on olukord keerulisem. Kuigi madalapalgaliste hulk on aastast aastasse vähenenud ja suurenenud keskmise tulu saajate hulk, teenib üle statistilise keskmise 35 ja alla keskmise 65 palgasaajaist. Seega on keskmise palga suurenemise põhjused statistilised, suurema osa inimeste palk ei ole oluliselt suurenenud.

Keskmise palga kasvu üks põhjus on ilmselt ka legaalselt makstava palga osakaalu suurenemine sissetulekutes, mitmete kaubanduse ja isikuteenindusega tegelevate ettevõtete lisandumine legaalset palka maksvate ettevõtete hulka. Sellele on aidanud kaasa tarbijate kindlustunde jätkuv paranemine, mis on suurendanud tarbimist, säästmist, laenamist. Paraku pole ekspordi ja kaupade tootmisega tegelevate ettevõtete palgad statistilise keskmise palgaga võrdsel määral suurenenud. Küll aga on juurde loodud oskustööliste ametikohti ja vähendatud lihtsamate tööde osakaalu. Avaldatud keskmise palga kasv ja selle prognoosid tekitavad tööturul pingeid, kuna reaalselt pole palgad statistika näidatud ulatuses tõusnud. Enamik ettevõtjaid peab lähiaastail võimalikuks keskmise nominaalpalga tõusu kuni 8.

Ametiühingud on seadnud eesmärgiks, et palga alammäär vastab 2008. a Euroopa Liidus aktsepteeritud suhtarvule (40 keskmisest palgast). Paraku iseloomustab ELi statistiline keskmine palk tunduvalt suuremat hulka palgasaajaid kui hetkel Eestis. Alampalga saajaid on ELi riikides vähe, kuna sektorite lõikes on sõlmitud riiklikust miinimumist reeglina kõrgemad alampalga lepped. Eestis on alampalga ja sellele lähedase palga saajate hulk veel kõrge. Vajame aega, et tööturg ja ettevõtlusstruktuur areneksid juba saavutatud suunas ilma suuremate tagasilöökideta.

2001 sõlmisid ametiühingute ja tööandjate keskliidud kokkuleppe, mis seadis eesmärgiks jõuda ELi standarditeni 2008. a. Leppe eeltingimus oli, et palga alammäär ei mõjutaks ettevõtete palgasüsteeme, omades mõju vaid madalaima kvalifikatsiooniga töölistele sotsiaalse kaitse eesmärgil.

Eesmärke pole õnnestunud täita ? ametiühingud on kollektiivlepingus sätestatud palgaastmestiku alampalgast lahtisidumise vastu. Alampalk mõjutab palgasüsteeme, kuna madalamatel astmetel palka saavate töötajate arv on Eestis võrreldes ELiga veel ebaproportsionaalselt suur.

Jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb palgakasvu hindamisel olla konservatiivsem ning võtta arvesse ka aeglasemalt kasvavate majandussektorite huve. Palkade suurendamine ei tohi kahjustada Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.