Põllumajandusministeerium ei ole suutnud leida 14 miljonit krooni riikliku turukorraldussüsteemi väljatöötamiseks.
Turukorraldussüsteem, mis on üheks oluliseks osaks ELi liitumisläbirääkimiste põllumajanduspeatükist, hõlmab muu hulgas piimakvootide administreerimise ettevalmistamist, otsetoetuste süsteemi käivitamist ning eksporttoetuste maksmise korra väljatöötamist.
Võrreldes teiste kandidaatriikidega on Eesti selles vallas teistest selgelt maha jäänud, kirjutas Postimees.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektori asetäitja Katrin Noorkõivu sõnul vajaksid nemad täiendava tööjõu palkamiseks, töövahendite soetamiseks ning tööpinna leidmiseks eelarvesse täiendavalt 14 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Turukorraldussüsteemi vajalikkust on samas raske alahinnata, sest pärast liitumist peab just meil olema ülevaade näiteks kvoodi alla käivate toiduainete tootmisest ja eksporditoetuste maksmisest,? rääkis Noorkõiv.
Näiteks piimakvoodi administreerimine tähendab lahtiseletatult seda, et PRIA-l peab olema ülevaade normidele vastavatest piimatootjatest, jaotama nende vahel ära Eestile eraldatud kvoodid, kontrollima nende täitmist ning haldama ka kvoodireservi, millest vajaduse korral saaks soovijatele täiendavaid tootmiskoguseid eraldada.
Vastav süsteem tuleb aga eelnevalt välja töötada ning selle juurde on kindlasti vaja ka spetsiaalset tarkvara.
Eesti-poolse selguse puudumise muudab Euroopa ees ebamugavaks aga see, et juba 1. septembrist oleks ELi Phare programmi raames pidanud käivituma vastav projekt, kus liidu rahaga oleks eestlasi nõustanud Suurbritannia, Taani ja Hollandi spetsialistid.