• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 12.09.02, 09:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Eestil pole EL turukorraldussüsteemiks 14 miljonit

Põllumajandusministeerium ei ole suutnud leida 14 miljonit krooni riikliku turukorraldussüsteemi väljatöötamiseks.
Turukorraldussüsteem, mis on üheks oluliseks osaks ELi liitumisläbirääkimiste põllumajanduspeatükist, hõlmab muu hulgas piimakvootide administreerimise ettevalmistamist, otsetoetuste süsteemi käivitamist ning eksporttoetuste maksmise korra väljatöötamist.
Võrreldes teiste kandidaatriikidega on Eesti selles vallas teistest selgelt maha jäänud, kirjutas Postimees.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektori asetäitja Katrin Noorkõivu sõnul vajaksid nemad täiendava tööjõu palkamiseks, töövahendite soetamiseks ning tööpinna leidmiseks eelarvesse täiendavalt 14 miljonit krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Turukorraldussüsteemi vajalikkust on samas raske alahinnata, sest pärast liitumist peab just meil olema ülevaade näiteks kvoodi alla käivate toiduainete tootmisest ja eksporditoetuste maksmisest,? rääkis Noorkõiv.
Näiteks piimakvoodi administreerimine tähendab lahtiseletatult seda, et PRIA-l peab olema ülevaade normidele vastavatest piimatootjatest, jaotama nende vahel ära Eestile eraldatud kvoodid, kontrollima nende täitmist ning haldama ka kvoodireservi, millest vajaduse korral saaks soovijatele täiendavaid tootmiskoguseid eraldada.
Vastav süsteem tuleb aga eelnevalt välja töötada ning selle juurde on kindlasti vaja ka spetsiaalset tarkvara.
Eesti-poolse selguse puudumise muudab Euroopa ees ebamugavaks aga see, et juba 1. septembrist oleks ELi Phare programmi raames pidanud käivituma vastav projekt, kus liidu rahaga oleks eestlasi nõustanud Suurbritannia, Taani ja Hollandi spetsialistid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele