Hansabank Markets suurendas majanduskasvu prognoosi

HBM suurendas on majanduskasvu prognoosi 2002-l ja 2003-l aastal 5,5%-ni (vastavalt 3,7%-lt ja 4,5%-lt).

HBM arvestas prognoosi koostades järgmiste asjaoludega:

-maailma majandus väljub praegusest seisakust äärmiselt aeglaselt, olulisemast kosumisest võib rääkida alles 2003. aastal. See kehtib ka Eesti olulisema eksportpiirkonna - EL-i - kohta.-Soome majandus, kuigi kosuv, kasvab varasematest ootustest siiski tagasihoidlikumalt.-Venemaa majandusarengud jäävad tagasihoidlikeks, lisaks piirab Eesti kaubaeksporti (vähemalt 2002. a. II pooles) krooni reaalkursi tugevnemine rubla suhtes. Samas säilivad küllaltki head võimalused teenida Venemaa transiidimahtudelt.

Prognoosi tõstmise põhjuseks on eelkõige ootustest tugevam sisenõudlus, aga ka viimastel kuudel küllaltki kiiresti kosuv eksport. Lisaks saab arvestada mitmete püsivate soodusteguritega (valitsuskulutuste kasv, madal intressitase, madalad toormehinnad).

Sisenõudluse tugevus põhjustab samas küllaltki suure impordi, mistõttu kasvab kaupade ja teenuste ning jooksevkonto puudujääk. Avaliku ja erasektori aktiivsem laenamine põhjustab välisvõlgnevuse kasvu.

Valitsuse ekspansiivne kulude kasv viib eelarve sel aastal kergesse puudujääki, mis tuleval aastal mõnevõrra kasvab. Inflatsioon jääb sel aastal tagasihoidlikuks, tuleva aastane tugevnemine osutub üksnes mõõdukaks.

Eesti majandusarengud selle aasta I poolaastal osutusid prognoositust paremaks - põhiliseks teguriks sealjuures oli eratarbimise väga kiire kasv II kvartalis (aastaga 10,5%).

Kuigi see oli põhjustatud ka mõningatest ühekordsetest teguritest (Eurovisioon lauluvõistlus, tarbijate kompenseeriv tarbimine peale väga tagasihoidlikku I kvartalit), mängisid oma osa kindlasti ka avardunud laenuvõimalused ning valitsussektori kulutuste ekspansiivne kasv.

Tarbimise ja eelkõige investeeringute väga kiired kasvutempod põhjustasid jooksevkonto puudujäägi paisumise 12.3%-ni SKP-st. Kuigi otseinvesteeringute tase jäi suhteliselt tugevaks (6% SKP-st), kasvas märgatavalt ka laenukapitali sissevool.

Vaatamata nõudluse tugevusele on inflatsioon suvel järjekindlalt langenud, põhjuseks kasvanud konkurents ning soodsad maailmaturu hinnad. Oma roll on ka valimistel, mis on edasi lükanud mitmeid võimalikke hinnatõuse konkurentsile suletud sektoris.

Nõudluse tugevnemine suurendas oluliselt hõivet ning vähendas tööpuudust, lisaks kasvasid palgad ning muud elanike sissetulekud (pensionid, tulud ettevõtlusest).