Sony tippfotoaparaat sai noorema venna

Käes on mõlemad pildiaparaadid ühtemoodi mugavad, sest disaini on aparaatidel sama. Pildistamisel vajalike nuppude asetus on samuti õnnestunud. Näiteks käib säriaja ja ava reguleerimine kettast, mis asub päästiku juures. Canoni nn seebikarpidel käib see aga näiteks nuppe klõpsides, mis muudab seadistamise kohati aeglaseks. Seda eriti, kui on vaja kiiresti pildistamiseks seaded paika saada.

Pildikvaliteedi üle võib Sony uhkust tunda. Värvid on selged ja kontuurid teravad nii loodust kui ka inimesi pildistades. Aparaati sisse ehitatud efektid, nagu negatiiv, solariseeritud ja mustvalge, jäävad küll alla PhotoShopi fototöötlusele, kuid on siiski harrastajale fotograafile sobivad.

Veel üks võimalus, mis fotograafi elu lihtsamaks teeb, on aku kestvuse näidik, mis annab pildistajale minutilise täpsusega teada, kui kaua akudest veel klõpsutamiseks jätkub.

Tavaliselt on näha vaid patarei kujutis, millel aku näit väheneb, kuid täpselt ei tea, kui kaua veel võimsust jätkub.

Uue mudeli veel kasutamata akudest jätkub võimsust koguni 320 minutiks ehk viieks tunniks ja 20 minutiks, eeldusel, et LCD-ekraani ei kasutada. Vanemal mudelil lubab Sony võimsust 2500 pildi jaoks ehk 2,5 tunniks.

Pildiotsija on mõlemal mudelil elektrooniline, st fotograaf näeb samasugust pilti, nagu tuleb välja foto. Selle teravus ning selgus aga on palju parem kui näiteks konkurendil Nikon Coolpix 5700-l.

Lisaks pildistamisele suudavad mõlemad aparaadid filmida. Kusjuures salvestatud materjali kvaliteet, nii heli kui ka pilt, ületab ootusi. Tulemus on terav ning korralik. Kõlbab näiteks internetti ülesriputamiseks. Kui on vaja hämaras või päris pimedas filmida, aitab hädast välja öösel pildistamise programm. Värve siis, tõsi küll, ei ole, kuid soovitava tegevuse saab salvestatud. Pildi kvaliteet on seda funktsiooni kasutades samuti kehvem.