Varasematel aegadel on aktsiaturgude kukkumine meelitanud ettevõtteid börsilt madala hinnaga enda aktsiaid kokku ostma. Aktsiate tagasiostmine vähendab aktsiate arvu ja tõstab seeläbi kasumit aktsia kohta. Kasumi kasv võib omakorda kergitada aktsiate hinda.

Seekordse hinnalanguse ajal pole ettevõtted aktsiaid tagasi ostma tormanud. Uudisteagentuur Reuters kirjutas, et septembris langes koos aktisaturgudega viimaste aastate madalaimale tasemele ka omaaktsiate tagasiostmise teadete arv.

See tähendab aga, et ettevõtete juhid ehk insaiderid on enda juhitavate ettevõtete aktsiate tagasiostmise suhtes tõrksad. Ettevõtte juhil peaks olema kõige adekvaatsem pilt firma arengupotentsiaalist. Juhul, kui insaiderid ettevõtte aktsiate vastu huvi ei ilmuta, on see negatiivne signaal ka teistele investoritele.

?Kuigi aktsiad on kukkunud viimase viie aasta madalaimale tasemele, ei näi ettevõtete osas suuremat püüdu omaaktsiaid osta,? arvab Thomson Financiali turustrateeg Rich Petersen. ?Aktsiate tagasiostmistempo on madalaim pärast 1996. aastat ning me ei näe mingit kosumist ka oktoobris,? lisas ta.

Analüütikute seas kõlab ka arvamusi, et ettevõtted lihtsalt ei saa aktsiaid tagasi osta, sest pärast kahte aktsiaturgudel väldanud langusaastat ja majanduse nõrgast käekäigust tingitud kasumite langust on neil raha vähe.

Ettevõtete insaiderid, kes on aktsiaturu kokkukukkumisega juba palju kõrvetada saanud, on omaaktsiate kiire kosumise suhtes hulga skeptilisemad.

Ettevõtete omaaktsiate tagasiostmise maht kukkus investeerimisanalüüsifirma Liquidity Trim Tabs andmeil augusti 14 miljardilt dollarilt (225 miljardit krooni) septembris 7 miljardile dollarile.

Insaiderite poolt aktsiate omandamise maht langes analüüsikeskuse Thomson Financial andmetel septembris võrreldes augustiga samuti kaks korda ja ulatus vaid 130 miljoni dollarini (2,1 mld kroonini).

Mullu septembris, kui terroristid Ameerika Ühendriike ründasid, ostsid ettevõtted kuuga tagasi koguni 53,6 miljardi dollari (863 mld krooni eest omaaktsiaid. Ka selle aasta juunis ja juulis ulatusid vastavad mahud päris korralike 22,3 ja 25,7 miljardi dollarini.

Samas pole näha, et ettevõtete juhid oleks paanikas ja neile kuuluvatest aktsiatest loobuksid. Septembris müüsid firmajuhid aktsiaid viimase kaheksa aasta väikseima summa ehk 671 miljoni dollari (11 mld krooni) eest.

Professionaalsed investorid jälgivad insaiderite aktsiaoste tähelepanelikult, sest see annab ettevõtte käekäigust märksa tugevama ja adekvaatsema signaali kui tulemuste kommentaarid. Ettevõtete juhtidel ei ole huvi aktsiaid osta, kui nad hinnatõusu ei usu. Samas on neil müümiseks rohkem põhjusi. Näiteks hajutamaks investeeringuid või maksmaks laste koolihariduse eest.

Lisaks negatiivsele tulevikunägemusele võib aktsiate vähene tagasiostmine olla ka ettevõtete finantsprobleemide peegeldus.

Viimase aasta jooksul toimunud pankrottide ja skandaalide järel on reitinguagentuurid kärpinud ettevõtete krediidireitinguid, mis on tugevalt ettevõtete laenukulusid suurendanud.

Ettevõtted, kelle rahavood on kehva makromajandusliku olukorra ning aktsiaturgude languse tõttu niigi löögi all, on lihtsalt hoidnud reitinguagentuuridele meeldimiseks sularaha tagavara. Agentuuridele nimelt meeldib reitingute andmisel kasutada kapitaliadekvaatsuse ja võlad/omakapitali suhet.