Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kallase memorandum

    Ühegi riigi ükski peaminister ei räägi pea kunagi mitte midagi ilmaasjata. Nii usungi, et ka Siim Kallasel oli tõsi taga, kui ta oma oktoobri-alguse kõnes kutsus üles riigivalitsemist ümber korraldama. Ja arvan, et Kallas on välja pakkunud lahenduskäike, mida saaks teha ainult üks liberaal, kuid mis tunduks kummalistena sotsiaaldemokraadi, rahvuslase või konservatiivi puhul.
    Hakkame nüüd seda oletust lahti seletama. Liberaalse mõtlemise üks alustalasid on nõue ? vähem riiki! Küsimus ei olegi niivõrd selles, kas riik on hea või halb ? pigem selles, et riik segab. Ja kui riiki on rohkem, siis ta ka segab enam. Segab inimestel tegutsemast. Kuid ka valitsus koosneb inimestest.
    Siim Kallas on valitsusjuht olnud vähem kui aasta. Kuid ta on esimene Reformierakonna peaminister. Võib olla selles on põhjus, miks riik ei seganud Vähi või Laari või Tarandit ? nad mõtlesid teistmoodi, kes sotsiaaldemokraatlikumalt, kes konservatiivsemalt. Tundub, et oma ametisoleku esimese poolaasta jooksul on Kallas mõistnud, et riik ehk siis muud poliitilise süsteemi elemendid segavad valitsuse sellist tegevust nagu liberaalid on seda ette kujutanud. Võib olla oli sellest raske aru saada ministrina, isegi valitsusjuhi kohusetäitjana . Muidu oleks ta taoliste mõtetega tulnud välja juba varem.
    Olen veendunud, et peaminister suudaks tuua ilmekaid näiteid, kuidas Riigikogu on suutnud tõkestada valitsuse tegemisi kasvõi eelarve menetlemisel. Arvan teadvat neid juhtumeid, kus valitsusel pole põhjust tunda heameelt õiguskantsleri või riigikontrolöri tegevuse üle. Isegi president on aeg-ajalt pelgalt oma olemasoluga tuletanud valitsusele meelde, et ka tema on poliitikas osaleja. Pole mingi ime, et valitsus võib tunda end niimoodi käsist-jalust seotuna ja hakataksegi otsima muid väljapääse. Mida Kallas siis välja pakub?
    Kahte asja. Kõigepealt tahaks ta vähendada selliste institutsioonide hulka, mis on valitsusele olnud mõnikord ainult tülinaks. Iseenesest ratsionaalne ettepanek, nagu majanduslikult mõtlevale inimesele kohane. Põhiseaduse järgi on näiteks õiguskantsleril üsnagi märkimisväärsed võimalused sekkuda seal, kus seda ei oodatagi.
    Kuid samas annab väita, et ettepanekuga viia õiguskantsler Riigikohtu alluvusse ja riigikontroll Riigikogu kätte vihjaks hoopiski nende institutsioonide tugevdamisele. Tõenäoliselt võiks suureneda hoopiski nende surve valitsusele ja sellega jookseks mainitud ettepanek liiva. Kuid just seda surve suurenemist peaks välistama peaministri teine ettepanek.
    Ettepanek ühendada peaministri ja presidendi ametikohad tekitakski olukorra, kus valitsus eraldatakse Riigikogust üsna tuntava barjääriga. Parlament valitakse otse rahva poolt, valitsusjuhist president samuti. Riigikogu ei saa enam avaldada otsest survet valitsusele ning tänu sellele on viimane parlamendist kaunis sõltumatu. Nii luuaksegi kaks enam-vähem ühe ja sama asjaga tegelevat asutust, mis käivad suuresti oma radasid pidi ning mille teed ristuvad peamiselt üksikjuhtumite lahendamiseks. Ratsionaalsus võidutseb, paljud segavad tegurid on kõrvaldatud ning Eesti on valmis uueks hüppeks.
    Väliselt pole sellisel plaanil häda midagi ? tundub esialgu harjumatu, aga see läheb pikapeale üle. Kuid siiski on seal peidus vähemasti kaks kari, millest möödaloovimine võib osutuda ülimalt keeruliseks ja koos sellega kogu plaan peaaegu et teostamatuks. Tõsisem neist karidest peitub nende kahe vägeva ? parlamendi ja valitsuse ? tülliminekul. Alati võib ju loota, et seda ei juhtu. Paraku on maailmakogemus teist meelt ? ükskord juhtub see niikuinii. Siis on vaja kolmandat, kes oleks autoriteetne mõlema suhtes ja kelle sõna on lõplik. Praegu on just see kolmas Kallase konstruktsioonis nõrgaks kohaks.
    Teine raskus on peaaegu et päevapoliitiline. Kallase mõttekäik näib mulle tuletatud liberaalsest maailmanägemusest. Oletame nüüd, et mingi aja möödudes sellised ettepanekud leiavadki oma koha uuendatud põhiseaduses. Kuid mis saab siis, kui kunagi tulevad võimule näiteks sellised jõud, kelle arusaamades domineerivad teistsugused seisukohad. Siis hakkavad nemad riigivalitsemise põhimõtteid ümber korraldama ja pole mingit garantiid, et minnakse veel kolmandale ja neljandalegi ringile.
    Kuid arutelu käib ja kuskil pole kirjas, et selliste asjade üle vaielda ei tohi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Saunum sihib teisel poolaastal Jaapanit ja Kanadat
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.