Kuidas leida sobiv sülearvuti

Sülearvuti on muutunud igapäevaseks töövahendiks. Populaarsuse põhjusteks on kindlasti lauaarvutiga võrreldav tööjõudlus ja sülearvuti kaalu pidev vähenemine.

Loomulikult annavad lisaväärtust pidevalt täienevad kasutusvõimalused (traadita võrk, CD-kirjutajad jms). Kuidas valida endale just see õige sülearvuti?

Valik on päris kirju, seda nii tootjate kui ka toodetavate mudelite osas, mis vahetuvad üpris kiiresti. Kuna enamik sülearvuti kasutajatest on ärikasutajad, kelle jaoks on esmatähtsad selle kasutusvõimalused, siis proovivad tootjad ajaga kaasas käia ning pidevalt oma valikut uuendada. Seetõttu vahetuvad tootmises olevad mudelid olenevalt valmistajast 2?4 kuu tagant. Sülearvuti ostmine on nagu tavalise arvuti ostmine ? igal juhul ostetakse moraalselt vana arvuti.

Tootjad on loonud iga tarnijatüübi jaoks ka sobiva seeria, näiteks Toshibal on kodutarbijale suunatud seeria Satellite, mis sisaldab mudeleid nii tavakasutuseks (Satellite?i 1410 ja 2410 seeriad), mänguritele (Satellite?i 5100 ja 5200 seeriad) kui ka koduse lauaarvuti asenduseks (Satellite?i 1900 seeria). Ärikasutajate arvutid on lahterdatud kolmeks: SatellitePro, Tecra ja Protege seeriad.

Esmalt peaks iga ostja endale selgeks tegema, milleks arvutit kasutama hakatakse, lisaks mõtlema selle peale, kas ja kui tihti on arvutit vaja reisidel, kliendikülastustel või mujal kaasas kanda.

Esialgu tunduvad kaaluvahed imeväikesed ja tühised ? 2,5 või 3 kilogrammi ? aga pikemal jalutamisel võib pool kilo kergem õlakott olla suureks kergenduseks.

Olulised on ka protsessori kiirus ja mälumaht. Laialt kasutatavad tabelarvutus-, tekstitöötlus- ja presentatsiooniprogrammid on praegu müüdavate arvutikonfiguratsioonide jaoks rohkem kui jõukohased ülesanded. Protsessor Celeron 800 ja 128 MB põhimälu on igati piisav sarnaste programmide käitamiseks. Samas on mitmete graafikaprogrammide ja teiste arvuti jaoks töömahukate programmide kasutamisel mõistlik otsida kiirema protsessori ja suurema mälumahuga arvuti. Juba paar kuud on müügil Intel Pentium 4 nii mobiilsed kui lauaarvuti protsessorid, mis peaksid rahuldama ka kõige nõudlikuma kliendi vajadused.

Oluline kriteerium on ekraan, seda nii suuruse kui kasutatava tehnoloogia seisukohalt. Soovitan valida sülearvuti, millel on nn aktiivmaatriks- ehk TFT-ekraan maksimaalse resolutsiooniga 1024×768. Kui aga otsitakse mobiilset graafikatööjaama, siis on loomulikult võimalik valida ka SuperFineScreen maksimaalse resolutsiooniga kuni 1600×1200. Ekraani suurus oleneb paljuski sellest, kui kerget ja mobiilset sülearvutit endale soovitakse ? suurema ekraaniga sülearvuti eeldab suuremat korpust ja seetõttu kaalub ka rohkem. Siit saab teha väga selge eelistuse ? kui ollakse paiksem, siis suurem ekraan on igal juhul mugavam ning ka arvuti kaal ei ole siis eriti tähtis. Kuid reisil olles ja sülearvutit selle sõna otseses tähenduses kasutades, see tähendab süles hoides, on pisem ekraan ja seega väiksem arvuti kindlasti mugavam.

Väga tähtis on sülearvuti kommunikatsioonivalmidus. Modem ja võrgukaart on enamasti juba integreeritud sülearvutitesse nagu ka infrapunaliides, kuid Bluetoothi ja WiFi leiab veel vähestest sülearvutitest.

Siingi on vaja eelnevalt läbi mõelda, millega ja kuidas on vaja ühendust saavutada. Kodus peaks piisama nii V.90 standardile vastavast modemist kui võrgukaardist (ADSL-ühendus, kodune Ethernet-võrk), ärikasutajal on vaja juba ühendust ka traadita võrguga (WiFi) ning üsna sagedasti sünkroniseerida andmeid või pidada sidet mobiiltelefoni või pihuarvutiga.

Kuigi sülearvutitel on olemas laienduspesad (PC card slot), soovitan valida arvuti, kuhu on kõik vajalik juba integreeritud ? erinevate tootjate komponentide omavaheline seadistamine võib osutuda vahel tülikaks ning vaevanõudvaks protseduuriks.

Kindlasti ei tohi unustada lisaseadmeid, mida on plaanis koos sülearvutiga kasutada ? printerid, skannerid, digitaalsed fotokaamerad, andmesalvestusseadmed jms. Enamik sülearvuteid on varustatud USB-liidestega, kuid vahel sellest ei piisa. Vanemad printerid vajavad paralleelliidest, uuemad digikaamerad seevastu FireWire ehk IEEE 1394 standardile vastavat liidest. Kui valida sülearvuti koos DVD-mängijaga, võiks uurida, kas ka TV-out-liides on olemas, et saaksite vaadata DVD-filmi televiisori ekraanilt.

Kasutusmugavuse seisukohalt on mõistlik valida ka sobiv hiir ehk osutusseade. IBM ja Toshiba kasutavad oma profiseeria sülearvutitel PointingStick-hiirt, mis kujutab endast kangikest klaviatuuri keskel. Nendele, kes on harjunud trükkima mõlema käega ning kasutavad arvutit tihti just süles hoides, on see valik kõige mugavam. Klaviatuuri all asuv puutepaneel sobib seevastu rohkem laua taga töötamiseks ning on kindlasti kergemini kasutatav kui eespool viidatud PointingStick.Kuid mõlemaga on võimalik kiiresti ära harjuda.

Sülearvutitel on ka tootjapoolne garantii. Enamlevinud on üheaastane garantii, kuid ärikasutajatele orienteeritud arvutitel võib garantii olla kuni kolme aasta pikkune. Kaks või kolm aastat kehtiv rahvusvaheline garantii annab kindluse ka tihti reisivatele sülearvuti kasutajatele.

Sülearvuti aku vastupidavus on eriti oluline neile kasutajaile, kellel tuleb arvutiga tihti ringi liikuda ning kasutada seda väljaspool kodu või kontorit. Nii-öelda tööstusharu keskmine vastupidavusaeg on kolm tundi. Kui sellest jääb väheseks, saab juurde muretseda lisaaku, mis suurendab tööaega juba kuni seitsme tunnini ? üheks tööpäevaks peaks see enam kui piisav olema.

Et valida õige sülearvuti, peab ostja kõigepealt enese jaoks selgeks mõtlema, mida sellega teha soovitakse. Sobiva mudeli väljavalimisel on soovitav ka professionaalidelt ehk arvutimüüjatelt nõu küsida.

Autor: Mart Engelbrecht