EBSi tudeng Katre Kivilo kinnitas Postimehele, et talle pakkus Ühispank kirja teel järelmaksukaarti Magnet, ehkki tal pidevat sissetulekut pole.
?Küsisin pangast üle, kas ilma kindla sissetulekuta ikka on mõtet kaarditaotlust esitada, vastati, et see polegi oluline,? rääkis Kivilo. Kaardiomanikuks Kivilo siiski ei saanud, ent paar kuud hiljem tegi Ühispank talle uue pakkumise, seekord interneti vahendusel.
Hansa Capitali arendusdirektor Anu Vaino tunnistas, et just jõulude ajal elavneb järelmaksu- ja teiste krediitkaartide pakkumine ja väljastamine. Ka tänavu loodavad pangad aasta viimastel kuudel siduda endaga üha uusi laenukliente.
Klientide võitmiseks toovad pangad laenajatele esitatavaid nõudmisi järjest allapoole - väheneb palga suuruse nõue, kergemalt saab võtta maksepuhkust jne. Teiste pankade laenuklientide ülemeelitamiseks pakutakse kaartidega kaasnevaid erinevaid soodustusi.
Võrreldes eelmise aasta septembriga on krediitkaartide arv tänavu juba kasvanud ligi 70 protsenti -150 000 kaardini. Suureneb ka krediidi kasutamine - keskmisel kaardiomanikul on lubatud limiidist pidevalt kasutusel rohkem kui pool. Ühtlasi on tarbimislaenude jääk kerkinud esimest korda üle miljardi krooni.
Seda, et inimesed siplevad pankade laenuvõrgus, tõestab veenvalt seegi, et hüppeliselt suurenenud laenukoormus sunnib inimesi üha enam kasutama järelmaksukaarte esmatarbekaupade ostmiseks, sest autoliisingu ja kodulaenu kõrval ei vea inimeste rahakott enam palgapäevani välja.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini