Nõu saab ainult eratarbija

Õnnetu plekiline monitor rändas paari päeva pärast garantiiremonti tegevasse firmasse, mis teatas, et tootja vahetab välja vaid need monitorid, millel heleduse erinevused on enam kui 20protsendilise intensiivsusega. Mõõtmine näitas, et selle 10 000 krooni maksnud monitori keskel ilutsevad tumedamad laigud olid vaid 5protsendilise intensiivsusega.

?Mina sellega ei nõustu ja pean seda jamaks, sest plekid segavad mind töötamast,? märgib Kõrgema.

Samuti nagu tarbijakaitse nõuandla väikeettevõtjate muredega ei tegele, ütleb tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Vaksmaa, et tarbija rollis ettevõtjaid nad ei aita. ?Seadus sätestab, et ettevõtja ei ole tarbija,? märgib Vaksmaa. Kui palju ettevõtjaid tarbijakaitseameti poole nõu saamiseks pöördub ning oma staatust seejuures algusest lõpuni varjab, selle kohta andmeid ei ole. Küll aga muudavad ettevõtjad peale tarbijakaitsjate keeldumist tihti oma juttu: ?Aga oletame, et ma olen eraisik, mis siis mu õigused oleks??

Oma õigustele kinnitust saanud Tepso ootab täna tootjapoolset kirjalikku otsust monitori väljavahetamiseks, mis võtab aega kaks nädalat. ?Seni oleme monitorita,? teeb väikeettevõtja ebamugavustest kokkuvõtte.

Jalatsite, rõivaste, arvutite ja telefonidega tegelevad firmad on tarbijakaitseametilt tellinud 32 loengut võlaõigusseadusest, mis annab tarbijaile rohkem õigusi kui varem. Koolituspäevad toimuvad ettevõtete endi initsiatiivil, ühe koolituse viis tarbijakaitseamet läbi ka kaupmeeste liidu tellimusel. Praegu on tarbijakaitseametil käsil infopäevade sari maakondades.

Ligi viiendik kõnedest tuleb tarbijakaitse infotelefonile ettevõtjailt, kes küsivad, kuidas tarbijaga tekkinud probleemi lahendada, kas nõuetel on alust või mitte.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Vaksmaa usub, et tänu koolitust saanud ettevõtjatele jõuab tarbijakaitsjateni edaspidi vähem kaebusi.