Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank: pankade laenuportfellid on liiga kiiresti kasvanud

    Mullu septembri lõpu seisuga olid kommertspangad laenanud 40,2 miljardit krooni. Tänavu septembris oli see summa ligi 47 miljardit ehk 16% enam. Seejuures on eluasemelaenude maht kasvanud enam kui poole võrra, 8,4 mld kroonini ja tarbimislaenud kolmandiku ehk enam kui miljardi kroonini.
    ?Kasv on olnud liiga kiire,? kinnitab Eesti Panga asepresident Andres Sutt, viidates teise kvartali 28%ni ulatuvale pankade ja nende tütarettevõtete Eesti laenu- ja liisingu koondportfelli aastakasvule. Hansapanga grupi laenuportfell kasvas viimase kolme kuuga peaaegu samapalju kui I poolaastaga ? 3,3 mld krooni. Aastaga on laenuportfell kasvanud 32%, millest pool tuli Eestist.
    Hansapank ei ole aga Eesti turul laenude osas sugugi peamine tegija: aastaga on Ühispangale ja Nordea Pangale turuosa kaotatud 5%. Eriti agressiivselt on viimastel kuudel tegutsenud Nordea Pank, mille eluasemelaenude 6,2% intressi reklaamimist hindavad konkurendid eksitavaks, sest olulisem osa laenu hinnas on Euriboril, mis on aga muutuv suurus.
    Keskpank on sel sügisel juba kahel korral jõuliselt avalikkuse tähelepanu liigsele laenamisele juhtinud. Kommertspangad aga kinnitavad, et laenamisel on kindlad reeglid ja tagatised, nii et probleemi ei tohiks olla. Ka on eestlaste laenukoormus arenenud riikidega võrreldes veel lapsekingades. Keskpanga nägemusel võiks laenukasv olla 20% kandis, kuid muidugi pole see ainus näitaja, mida keskpank silmas peab. Oluline on, kuhu laenud lähevad ning milline on laenunõudlus.
    Sutt tõdeb, et kui 1997. aastal olid selged kriisikolded finantssektor ja Venemaa turule suunatud firmad, siis praegu on võimatu ühtki selgelt problemaatilist sektorit välja tuua. Kui, siis on probleeme kommertskinnisvaraga, mille suuri riske tunnistavad ka pangad. Nagu viis aastat tagasi enne börsikrahhi rääkisid aktsiate ostmisest ja suurtest võiduvõimlaustest kõik inimesed, siis tegelevad praegu kinnisvaraarendusega ka need ettevõtted, kellele see pole põhitegevus. Kõige paremini näevad neid trende Suti sõnul pangad ja ka ettevõtted. ?Oluline on, et head pangandustavad kasvu nimel ei kannataks,? ütleb Sutt.
    Ühispanga president Ain Hanschmidt tunnistas oktoobri alguses Äripäeva sügiskonverentsil esinedes samuti, et väga paljud firmad on hakanud oma vaba raha investeerima kinnisvarasse. ?Muretseda võiks sellepärast, et kui 1997. aastal ostsid kõik aktsiaid, siis nüüd ostavad väga paljud kinnisvara,? märkis Hanschmidt.
    Sutt toonitab, et keskkond on hoopis teine kui 1997. aastal, mil arenenud riikide majandused (v.a Jaapan) kasvasid. Täna peaks rohkem mõtlema, kas meie suured ootused on põhjendatud. ?On raske uskuda, et Eesti suudaks nõrga väliskeskkonna taustal mitu aastat tõusta. Teises kvartalis oli Eesti ja Euroopa majanduskasvu vahe 6 protsendipunkti ja selline vahe ei saa kaua kesta,? tõdeb ta.
    Suti sõnul on neil kommertspankadega sarnased arusaamad ning laenukasv peaks vähenema. ?Lähemad kuud näitavad, kuidas asjad lähevad, ja siis vaatame, mis me edasi teeme,? tõdeb Sutt, kinnitades, et stsenaariumid ja meetmed on välja töötatud ka juhuks, kui pangad jätkuvalt agressiivselt laenavad. Millised need täiendavad meetmed on, ei soovi Sutt veel avaldada. Samas ei arva keskpank, et laenamisest tuleks üldse loobuda. ?Kui omafinantseering ja tagatise määrad on mõistlikud, siis on kõik korras,? lisas Sutt.
    Hanschmidt lausus, et keskpank peabki olema ettevaatlik. Samas avaldas ta arvamust, et Eesti Pangal on väga raske kommertspankasid mõjutada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
On prominendi enda teha, et ta vale laulu sisse ei satuks
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturgude ralli ei jaksanud leida jätku
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.

Olulisemad lood

Kolleegid tahavad lükata varastanud kohtutäituri hiigelvõlad maksumaksja kukile Täiturite kojal endal näpud põhjas
Kuna kellelgi teisel raha pole, peab tõenäoliselt riik maksma kinni 300 000 eurot kahju, mille tekitas omastamises süüdi mõistetud kohtutäitur Kersti Vilbo.
Kuna kellelgi teisel raha pole, peab tõenäoliselt riik maksma kinni 300 000 eurot kahju, mille tekitas omastamises süüdi mõistetud kohtutäitur Kersti Vilbo.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.