Kaja Koovit • 26. november 2002 kell 22:00

Eesti Pank: pankade laenuportfellid on liiga kiiresti kasvanud

Mullu septembri lõpu seisuga olid kommertspangad laenanud 40,2 miljardit krooni. Tänavu septembris oli see summa ligi 47 miljardit ehk 16% enam. Seejuures on eluasemelaenude maht kasvanud enam kui poole võrra, 8,4 mld kroonini ja tarbimislaenud kolmandiku ehk enam kui miljardi kroonini.

?Kasv on olnud liiga kiire,? kinnitab Eesti Panga asepresident Andres Sutt, viidates teise kvartali 28%ni ulatuvale pankade ja nende tütarettevõtete Eesti laenu- ja liisingu koondportfelli aastakasvule. Hansapanga grupi laenuportfell kasvas viimase kolme kuuga peaaegu samapalju kui I poolaastaga ? 3,3 mld krooni. Aastaga on laenuportfell kasvanud 32%, millest pool tuli Eestist.

Hansapank ei ole aga Eesti turul laenude osas sugugi peamine tegija: aastaga on Ühispangale ja Nordea Pangale turuosa kaotatud 5%. Eriti agressiivselt on viimastel kuudel tegutsenud Nordea Pank, mille eluasemelaenude 6,2% intressi reklaamimist hindavad konkurendid eksitavaks, sest olulisem osa laenu hinnas on Euriboril, mis on aga muutuv suurus.

Keskpank on sel sügisel juba kahel korral jõuliselt avalikkuse tähelepanu liigsele laenamisele juhtinud. Kommertspangad aga kinnitavad, et laenamisel on kindlad reeglid ja tagatised, nii et probleemi ei tohiks olla. Ka on eestlaste laenukoormus arenenud riikidega võrreldes veel lapsekingades. Keskpanga nägemusel võiks laenukasv olla 20% kandis, kuid muidugi pole see ainus näitaja, mida keskpank silmas peab. Oluline on, kuhu laenud lähevad ning milline on laenunõudlus.

Sutt tõdeb, et kui 1997. aastal olid selged kriisikolded finantssektor ja Venemaa turule suunatud firmad, siis praegu on võimatu ühtki selgelt problemaatilist sektorit välja tuua. Kui, siis on probleeme kommertskinnisvaraga, mille suuri riske tunnistavad ka pangad. Nagu viis aastat tagasi enne börsikrahhi rääkisid aktsiate ostmisest ja suurtest võiduvõimlaustest kõik inimesed, siis tegelevad praegu kinnisvaraarendusega ka need ettevõtted, kellele see pole põhitegevus. Kõige paremini näevad neid trende Suti sõnul pangad ja ka ettevõtted. ?Oluline on, et head pangandustavad kasvu nimel ei kannataks,? ütleb Sutt.

Ühispanga president Ain Hanschmidt tunnistas oktoobri alguses Äripäeva sügiskonverentsil esinedes samuti, et väga paljud firmad on hakanud oma vaba raha investeerima kinnisvarasse. ?Muretseda võiks sellepärast, et kui 1997. aastal ostsid kõik aktsiaid, siis nüüd ostavad väga paljud kinnisvara,? märkis Hanschmidt.

Sutt toonitab, et keskkond on hoopis teine kui 1997. aastal, mil arenenud riikide majandused (v.a Jaapan) kasvasid. Täna peaks rohkem mõtlema, kas meie suured ootused on põhjendatud. ?On raske uskuda, et Eesti suudaks nõrga väliskeskkonna taustal mitu aastat tõusta. Teises kvartalis oli Eesti ja Euroopa majanduskasvu vahe 6 protsendipunkti ja selline vahe ei saa kaua kesta,? tõdeb ta.

Suti sõnul on neil kommertspankadega sarnased arusaamad ning laenukasv peaks vähenema. ?Lähemad kuud näitavad, kuidas asjad lähevad, ja siis vaatame, mis me edasi teeme,? tõdeb Sutt, kinnitades, et stsenaariumid ja meetmed on välja töötatud ka juhuks, kui pangad jätkuvalt agressiivselt laenavad. Millised need täiendavad meetmed on, ei soovi Sutt veel avaldada. Samas ei arva keskpank, et laenamisest tuleks üldse loobuda. ?Kui omafinantseering ja tagatise määrad on mõistlikud, siis on kõik korras,? lisas Sutt.

Hanschmidt lausus, et keskpank peabki olema ettevaatlik. Samas avaldas ta arvamust, et Eesti Pangal on väga raske kommertspankasid mõjutada.

Hetkel kuum