Virumaa Teataja: Romulad kohendavad end Euroopa järgi

Juhendi üks peamisi põhimõtteid on see, et valmistaja peab vastutama toodete eest ka siis, kui need on juba muutunud jäätmeteks. Jäätmeseaduse eelnõusse on toodud probleemtoodete mõiste, mille alla kuuluvad romusõidukid, elektroonikaseadmed, vanad akud, patareid jm, kirjutab Virumaa Teataja.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna spetsialisti Urmas Maiveli ütlusel on vanade autode lammutamise ja hoidmisega probleeme küllaga, sest need sisaldavad mootori- ja piduriõli, transmissiooniõli, jahutusvedelikke jm.

Euroopa Liidu riikides on tõesti nii, et autode tulevane lammutamise ja edaspidine käitlemine sisaldub juba uue auto hinnas.

See väldib olukorda, et romusõiduk ei jää reeglina kusagile metsa- või põlluserva vedelema.

Direktiiv seab autoromulatele tulevikus kindlasti senisest karmimad nõuded. Näiteks peab vanad autod ladustama veekindla kattega platsil. Sealt tulev nõrgvesi tuleb koguda ja puhastada.

?Selge on, et kusagil põlluveerel neid lammutada ja hoida tulevikus ei saa,? ütles Maivel.

Keerulisemaks võib lugu minna 2006. aastast, mil lammutatud sõidukitest ja kaubikutest peab materjalidena minema taaskasutamisse 85 protsenti.

Praegu käivad alles eeltööd, näiteks töötab üks Saksa firma Eestis kava kallal, mis peaks valmima tuleva aasta septembris. Selle võimalikul ülevõtmisel hakkavad selguma romusõidukite käitlemisel kehtestatavad täpsemad nõuded.

Kui Eesti autostumine jätkub senises tempos, siis lammutustöökojad mitte mingil juhul ei kao. Vastupidi, nende osa muutub veelgi tähtsamaks.