Eestisse tuleb EList 10 miljardit krooni abiraha

Mändmetsa sõnul on tegemist kindlalt tuleva abirahaga, mis on arvutatud 1999. aasta hindades. ?Summa suuruse osas on läbirääkimised sisuliselt lõppenud,? sõnas rahandusministeeriumi välissuhete asekantsler. ?Aastas tähendab see üle 3,3 miljardi Eesti krooni, mis moodustab umbes 10 protsenti Eesti riigieelarvest, aga väga suure osa investeeringutest.?

Abipakkumist Eestile nimetas Mändmets paremaks kui paljudele teistele riikidele, abiraha tuleb Eestisse 2500 krooni elaniku kohta aastas. Samas piirab rahasummat ELi regulatsioon, mille kohaselt ei tohi fondide eelarve olla üle 4 protsendi riiklikust kogutoodangust. ?Oleme selle piiri lähedal,? sõnas Mändmets, kes nimetas võimalikuks probleemiks kaasfinantseerimist. ?Raha selleks on olemas, aga ei pruugi olla selle eelarverea peal, kus soovime seda kasutada.?

Raha abil suurenevad investeeringud kutseharidusse neli kuni viis korda ja keskkonnaprojektidesse kolm korda.

Mändmetsa sõnul on Eesti Phare ja SAPARDi osas üks paremaid kasutajaid, ISPA osas on aga keskkonnateemal tõsine mahajäämus.

Samas tõdes ta, et näiteks Phare tsükkel on üle mõistuse pikk. ?Praegu saame poolteise aasta jooksul hakata projekte rakendama, varem kiskus asi juba neljale aastale,? ütles Mändmets, kelle sõnul on kritiseeritud ka SAPARDit, seda suure bürokraatia pärast. ?Öeldakse, et kui juba SAPARDiga hakkama saite, on teised palju lihtsamad.?