Eedo Kalle • 5. detsember 2002 kell 22:00

Kvaliteet või tootlikkus? Pigem mõlemad

21. novembril k.a toimus hotell Olümpia konverentsikeskuses paneeldiskussioon ?Kvaliteet ja tootlikkus ? Eesti ja Iirimaa kogemus?. Osalesid Euroopa Kvaliteediauhinna 2002 võitja ? Iiri puidutöötluse ühe väikeettevõtte (70 töötajat) ? esindajad.

Diskussooni keskseks küsimuseks oli: mis on Eesti konkurentsivõime peamine probleem ? tootlikkus, kvaliteet, arenemisvõime, keskkonnamuutuste adekvaatne hindamine? Mõnevõrra lihtsustatult võib öelda, et suhteliselt soodsad makromajanduslikud keskkonnatingimused on stimuleerinud meie arenemisvõimet ja soodustanud tootlikkuse kasvu ning kvaliteedi paranemist. Sellele on kaasa aidanud meie majandusvabadus, liberaalne majanduspoliitika, välisinvesteeringud, piisav inimkapital ja teatav kulueelis (odav tööjõud jm). Kõiges selles on Eesti ja Iirimaa kogemus üsna sarnane, kuigi algpõhjus oli erinev: Eestimaal üleminek turumajandusele, Iirimaal aga ühinemine Euroopa Liiduga. Kuid mis saab edasi? Kas Eesti ühinemine ELiga annab meile uue kiirenduse ja Iirimaa edu stsenaariumi Eestis kordumise tõenäosus suureneb veelgi?! Üks on aga ilmselge - edasiminek on järjest raskem ja keerulisem, kusjuures tootlikkus ja kvaliteet jäävad ka edaspidi konkurentsivõime tähtsateks teguriteks. Kuid neid ei tohiks vastandada. Tootlikkus ilma kvaliteedita on mõttetu nagu kvaliteet ilma tootlikkuseta. Mikrotasandil kiire lühiajalise ja üheaegse eesmärgina võivad kvaliteedi ja tootlikkuse tõstmine ka vastuollu sattuda. Peame arvestama, et kvaliteedi tõstmine annab sageli võimaluse suurendada turustamist ja seeläbi suurendada tootmis- või teenindusmahtu ning seega ka tootlikkust. Samal ajal võib kvaliteedi tõstmine tähendada mitmesuguste kulude kasvu ja vähendada tootlikkust. Tootlikkuse forsseeritud kasv aga võib viia kvaliteedi langusele. Seega on vajalik kvaliteedi ja tootlikkuse terviklik juhtimine.

Kvaliteedi alase tegevusega Eestis võib üldjoontes rahule jääda. Evitatakse ISO ja teisi kvaliteedijuhtimissüsteeme, sertifitseeritakse kvaliteedisüsteeme (välja antud üle 200 sertifikaadi), käivitus Eesti kvaliteediauhinna iga-aastane konkurss, tegutsevad Eesti Standardikeskus ja Kvaliteediühing, igal aastal toimub Tallinnas rahvusvaheline kvaliteedikonverents jne. Kõik see on avaldanud positiivset mõju Eesti ekspordivõimele.

Kahjuks ei saa midagi oluliselt märkimisväärset mainida Eesti tootlikkuse alase arendustegevuse kohta. Tõsi, tootlikkuse reaalkasv on suhteliselt kiire, kuid tase on veel väga madal (20-30% arenenud riikidega võrreldes). Põhjusi on selles mitmesuguseid (vt lähemalt E. Kalle artikkel 2.05.2002 Äripäevas). Ilmne on tootlikkuse problemaatika alahindamine nii mikro- kui makrotasandil ja nüüd on madal tootlikkuse tase saanud meie konkurentsivõime üheks nõrgimaks lüliks.

Üheks lahendussuunaks oleks koos kvaliteedijuhtimissüsteemiga evitada ka tootlikkuse juhtimissüsteem. Arenenud riikide paljudes ettevõtetes on evitatud tootlikkuse ja kvaliteedi integreeritud juhtimissüsteemid. Sellele avab tee ka uus kvaliteedijuhtimissüsteemide rahvusvaheline standard ISO 9000:2001, kus on esitatud tõhususe (tootlikkuse) kriteerium kui suhe saavutatud tulemuse ja kasutatud ressursside vahel. Nii kvaliteedi kui tootlikkuse suurendamise juhtimisel tuleb läbida samad juhtimisfunktsioonid: mõõtmine (kontroll) ja hindamine, analüüs, plaanimine ja arendusprogrammi evitamine, stimuleerimine jt. Kõik see eeldab süsteemset arendustegevust, mille käivitajaks ja eestvedajaks peaks olema ettevõtte juhtkond.

Tootlikkuse tase, kasv ja selle saavutamise teed võiksid omada olulisemat tähelepanu kvaliteediauhinna konkurssidel ja teistes võrdlusuuringutes. Kvaliteeti ja tootlikkust tuleks arvestada tegevusalade ettevõtete edetabelite (TOP-ide) koostamisel. Praegu puudub sealt kvaliteet täielikult. Tootlikkust arvestatakse aga kui puhaskasumi ja koguvara suhet, mida TOP nimetab varade tootlikkuseks. Sisuliselt on see näitaja rahandussuhtarv, täpsemini üks tasuvuse suhtarvudest ? vara puhasrentaablus. Sarnane on ka kriitika Äripäeva uusimas TOP 100s omakapitali tootlikkuseks nimetatud näitaja suhtes. Ka see näitaja (kui puhaskasumi ja keskmise omakapitali suhe) on sisuliselt üks tasuvuse suhtarv ? omakapitali puhasrentaablus. Tootlikkus tuleks arvutada eelkõige lähtudes toodangu mahust, netokäibest või lisandväärtusest teatud kulude (töötatud tunnid, töötajate arv, palk, materjalid, energia, kogukulud) suhtes.

Orienteerumine ja loov tegutsemine kvaliteedi ning tootlikkuse problemaatikas nõuab koolitust ja konsultatsiooni. Tervikliku tootlikkuse ja kvaliteedijuhtimise koolitust jms pakub Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskus (vt www.ejk.info).

Hetkel kuum