Kvaliteet või tootlikkus? Pigem mõlemad

21. novembril k.a toimus hotell Olümpia konverentsikeskuses paneeldiskussioon ?Kvaliteet ja tootlikkus ? Eesti ja Iirimaa kogemus?. Osalesid Euroopa Kvaliteediauhinna 2002 võitja ? Iiri puidutöötluse ühe väikeettevõtte (70 töötajat) ? esindajad.

Diskussooni keskseks küsimuseks oli: mis on Eesti konkurentsivõime peamine probleem ? tootlikkus, kvaliteet, arenemisvõime, keskkonnamuutuste adekvaatne hindamine? Mõnevõrra lihtsustatult võib öelda, et suhteliselt soodsad makromajanduslikud keskkonnatingimused on stimuleerinud meie arenemisvõimet ja soodustanud tootlikkuse kasvu ning kvaliteedi paranemist. Sellele on kaasa aidanud meie majandusvabadus, liberaalne majanduspoliitika, välisinvesteeringud, piisav inimkapital ja teatav kulueelis (odav tööjõud jm). Kõiges selles on Eesti ja Iirimaa kogemus üsna sarnane, kuigi algpõhjus oli erinev: Eestimaal üleminek turumajandusele, Iirimaal aga ühinemine Euroopa Liiduga. Kuid mis saab edasi? Kas Eesti ühinemine ELiga annab meile uue kiirenduse ja Iirimaa edu stsenaariumi Eestis kordumise tõenäosus suureneb veelgi?! Üks on aga ilmselge - edasiminek on järjest raskem ja keerulisem, kusjuures tootlikkus ja kvaliteet jäävad ka edaspidi konkurentsivõime tähtsateks teguriteks. Kuid neid ei tohiks vastandada. Tootlikkus ilma kvaliteedita on mõttetu nagu kvaliteet ilma tootlikkuseta. Mikrotasandil kiire lühiajalise ja üheaegse eesmärgina võivad kvaliteedi ja tootlikkuse tõstmine ka vastuollu sattuda. Peame arvestama, et kvaliteedi tõstmine annab sageli võimaluse suurendada turustamist ja seeläbi suurendada tootmis- või teenindusmahtu ning seega ka tootlikkust. Samal ajal võib kvaliteedi tõstmine tähendada mitmesuguste kulude kasvu ja vähendada tootlikkust. Tootlikkuse forsseeritud kasv aga võib viia kvaliteedi langusele. Seega on vajalik kvaliteedi ja tootlikkuse terviklik juhtimine.

Kvaliteedi alase tegevusega Eestis võib üldjoontes rahule jääda. Evitatakse ISO ja teisi kvaliteedijuhtimissüsteeme, sertifitseeritakse kvaliteedisüsteeme (välja antud üle 200 sertifikaadi), käivitus Eesti kvaliteediauhinna iga-aastane konkurss, tegutsevad Eesti Standardikeskus ja Kvaliteediühing, igal aastal toimub Tallinnas rahvusvaheline kvaliteedikonverents jne. Kõik see on avaldanud positiivset mõju Eesti ekspordivõimele.