Tänavu ennetähtaegselt alanud ja seega väga pikaks kujuneda võiva talve puhkepäevi võib lisaks murdmaa- ja mäesuusatamisele veeta ka suuskadel või jalgsi looduskaunites kohtades matkates. Loomulikult on need paigad huvipakkuvad aastaringselt.

Tallinnast 1?1,5 sõidutunni kaugusel ida ja kagu pool, peamiselt Peterburi ja Tartu maanteede vahelisel alal on rohkesti talimatkadeks sobivaid huvitavaid mägiseid paiku, mis on paljudele suvistest matkadest tuttavad. Kuna siinkandis on maapind kõrgem ja mere mõju väiksem, on ka lumikate paksem ja püsivam. Enamik Kõrvemaa ja Pandivere pinnavorme on tekkinud jääaja lõpul ? kõrged ja kitsad oosid ehk vallseljakud on jääpragudesse ladestunud setted, künkad ehk mõhnad moodustusid jäälohkudesse sulavetega kantud setetest, sügavad ja järsud lohud tekkisid setete alla mattunud jääpangatükkide hilisemal sulamisel. Lume pikemaajalisel püsimisel tekivad enamikele tähistusega matkaradadele ka suusajäljed, suusamatkamiseks sobivad hästi ka lumised liikluseta metsateed, kuid et neist mitte sõltuda, tuleks võimalusel matkale minna laiemate (vanade) puusuuskadega. Ka talvine rabamatk pakub elamusi, nüüd ei sõltu Te laudteedest ja pääsete ligi puutumatutele rabasaartele, mis sageli on loomade ja lindude koduks

Eesti põhjapoolseim suusakeskus asub Loksa teel Kolgakülas, pärast pangalt laskumist viib sinna teine tee paremale. Vabastiilirajad kulgevad Vanakülla viiva tee ümbruses ja kõrgel Valgejõe orunõlval, künkad on kaetud hõreda männimetsaga. Klindineemiku järseim osa Seinamägi nõuavad juba mäesuusavarustust, paraku puudub veel tõstuk. See-eest on 1,5 km pikkune rajalõik valgustatud iga päev kella 21ni, radu hooldav spordiklubi pakub ka sauna ja pesemisvõimalust. Peterburi mnt, Loksa tee alguse ja Vana-Narva tee kaare vahele jääb väike laukarohke Viru raba vaatetorni, laudtee ja infotahvlitega. Aegviidust algav ja kogu Põhja-Kõrvemaad läbiv matkarada jätkub üle Vana-Narva tee Pärlijõe orgu ja edasi Nõmmeveski ja Joaveski kaudu Palmsesse.

Peterburi maanteest lõuna pool laiuvat vahelduva reljeefiga Põhja-Kõrvemaa arvukad metsateed on väga sobivad ka suusamatkamiseks. Kauneim teelõik kulgeb piki oosiharja ümber Paukjärve ja edasi Jussi järvedele. Järved asuvad metsa rüpes, kuid ümbruses saab ?tänu? siin asunud nõukogude sõjaväepolügoni pommitusväljale nautida Eestile ebatüüpilist lagedat lainjat maastikku. Kui kevadepoole lumekoorik juba kandma hakkab, on Võhma raba ümbritsevad kõrged luiteväljad ideaalne suusamatkapaik.

Soodla jõe ja Piibe maantee vahelises metsas paiknevad Kõrvemaa suusa- ja matkakeskuse rajad, ka siin on valgustus. Uuejärve bussipeatuse juures asuvas keskuses saab suusapäeva järel süüa ja saunas käia.

Teada-tuntud suusaparadiis on muidugi Aegviidu- Nelijärve. Aegviidu idaserval asuvate TTÜ spordibaasi ja Lavassaare puhkebaasi juurest suunduvad suusarajad Põhja-Kõrvemaa lõunaossa, kauneim osa aga algab aleviku kaguservas asuva Nikerjärve äärest. Kuigi paiga nimi on Nelijärve, on siin tegelikult koguni seitse järve, neist neli suuremat. Uueveskile viiva tee algusest algavad matka- ja suusarajad kulgevad piki oosiharju, pakkudes maalilisi vaateid järvedele, piisavalt on ka laskumisnõlvu. Paiga nimi tuleneb hoopis sellest, et oosi kõrgeimast punktist paistis vanasti korraga neli järve, nüüdseks on võsa vaatevälja varjamas ja nende nägemiseks tuleb veidi liikuda.

Purgatsi järve kaldal paiknev Nelijärve puhkekeskus on sobiv paik matka alustamiseks, söömiseks või ööbimiseks. Matkarada jätkub siit Jänijõge ületades ja külmumatust Siniallikatiigist möödudes Jänedale. Allikad pole küll eriti sinised, kuid on tekitanud kristallpuhta tiigi põhja suured lehtrid, kustkaudu vesi maapõuest väljub.

Jäneda oosi põhjaosa, Lipumägi kaevati Jäneda-Lehtmetsa-Alavere tee rajamisel läbi ja nüüd saab siin oosi läbilõikega tutvuda, selle tipust kaunile Jäneda külale pilku heita ja mõnusalt mäest alla sõita. Üle tee, Veskijärve edelakaldalt tõuseb rada kõrgele ja kitsale Jäneda oosile, mis on Eesti üks kaunimaid, seda eriti talvel, kui puud-põõsad on raagus ja lubavad pilku heita allikajärvedega pargile, ilusale punastest tellistest 1915. a valminud lossile ja sellega kokku ehitatud valgele väga isikupärasele õppehoonele. Lossitornis asuv Urmas Sisaski tähetorn-kontserdisaal on eriline selle poolest, et helilooja ise on ruumi lakke ja seintele kleepinud helenduvast paberist tähistaeva täpse maketi. Enamik tema helitöid, mida ta samas tähtede valguses esitab, on samuti tähtkujudele pühendatud. Oosist on läbi kaevatud ka lossi Kalijärve supelrannaga ühendav jalutustee, kus mõrvati lossi rajaja Hans von Benckendorf 1917. aastal. Edasi minnes paistab oosiharjalt kena Kalijärv ja peagi jõuate avarale, üle 100 m pikkusele Jäneda muinaslinnuse õuele. Edasi on mäge kasutatud kruusakarjäärina, kuid oma suurima kõrguse 96 m üle merepinna saavutab ta ca 2 km kaugusel Karumäel.

Vaid ca 8 km nii Jänedalt kui Nelijärvelt edelas asub huvitav Mägede ehk Punamäe mõhnastik ja küla. Nikerjärve äärest saab matkata läbi Uueveski, piki kena metsateed. Liivakarjääri läbimise järel jõuate varsti Järva- ja Kõrvemaa kõrgeimasse punkti Valgehobusemäele (106 m, suhteline kõrgus 42 m). Siinne 1973. a püstitatud 26 m kõrgune vaatetorn on hiljuti põhjalikult rekonstrueeritud ja suunaviitadega varustatud. Mäe lõunanõlv on suusatajate jaoks lagedaks raiutud, põhjanõlvalt algab aga huvitav, kuid suusatajatele algul liiga järsu metsavahelise nõlvaga 3 km pikkune õpperada läbi sulglohkudega mõhnastiku. Rada lõpeb suusatajate lemmikpaiga, Tõrvaaugu matkamaja lähedal, kus saab imetleda pudelitest taaratemplit ja peremehe Hans Arbi puu- ja kiviskulptuure. Pakutakse ka sauna ja tagasihoidlikku ööbimist.

Ka Lõuna-Kõrvemaal on palju matkadeks sobivaid asustamata alasid ja lõputuid lumiseid metsateid. Lehtmetsa ristilt Alavere poole sõites jõuate taas Harjumaale, siinsed arvukad ja pikad loode-kagusuunalised oosid ehk harjud on ilmselt ka maakonnale nime andnud. Esimene vasakule pöörduv metsatee hargneb Suure ja Väikese Kalajärve äärsele matkarajale, kus on ka lõkkeplats, edasi jõuate aga laukarohke Kakerdaja raba servale, kus on ka laagriplats. Raba keskel asuva samanimelise järve äärde viib laudtee, ümber järve minnes jõuate välja Lehtmetsa ristile viivale metsateele. Vetla lähedal asub Taganurga mõhnastik, mis oma 102 meetriga on Harjumaa kõrgeim paik, naaberkülast Vooselt algab üle 20 km pikkune Voose-Matsimäe oosistik. Sobiv matkatee kulgeb piki ca 20 m kõrguseid vallseljakuid (abs. kõrgus 80?90 m) kuni Tallinn-Tartu maanteeni Võõbu külas Ardu ja Anna vahel. Tee lähedusse jäävad Põhjaku, Kautla, Seli ja Tellissaare rabad, Kautla, Kutniku, Seli ja Matsimäe järved ning Erna retke lahingupaik Kautlas. Ida pool, üle Laeksaare soo asub paljude matka- ja suusaradade ning vaatetorniga heatasemeline Simisalu matkamaja ning teada-tuntud A. H. Tammsaare talumuuseum Vetepere külas. Siit omakorda kulgeb matkarada (5,2 km) läbi Kodru raba iidse kiriku ja põlise vallamajaga Järva-Madisele. Kindlasti tuleks minna vaatama unikaalseid 17. sajandi seina- ja laemaalinguid Albu mõisas. Säilinud on ka 18. saj koobaltmaalinguga ahi ja läbi hoone ulatuv mantelkorsten.

Vähetuntud matkapiirkond on Tartu maanteest läände jääv kaheksa järve, pika oosi ja väga erinevate maastikutüüpidega Paunküla maastikukaitseala. Alustada võib 49. kilomeetriposti juures asuvast Rõõsa parklast, kuid võib ka järgmisest teest ca 1 km paremale metsa sõita, kuni jõuate mõnusa kõigile avatud matkaonnini. Läheduses paikneva tumedaveelise Suur-Kaksikjärve ääres on suplussillake, huvitav on maakitsus Kaksikjärvede vahel. Metsateid hargneb mitmes suunas, infotahvel juhatab Teid aga mööda laia laudteed oosijalamile, kõrget harja pidi suundub kena rada nii kagusse, veehoidla juurde kui loodesse Ravila suunas, järvi jääb iga tee äärde. Muistsel ajal, kui maa tunduvalt märjem oli, kulges siitkaudu üks Tallinna ja Tartu vahelistest peateedest.

Ka Paunküla veehoidla ääres on vaheldusrikas reljeef, huvitav on kõrge maakitsus veehoidla põhjakalda ja Kiruvere järve vahel. Kõrvemaa lõpeb Ardust lõunas asuva Pärnamäe mõhnastikuga. Siit lääne poole jääb veel vaid üks nimetamisväärne suusatamispaik ? Raplamaa rabade keskel, Vahastu-Lelle tee lähedal asuvad Paluküla mäed (106 m), mis on ühtlasi kogu Lääne-Eesti kõrgeim punkt

Autor: Jaan Masing