Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõik ei pea jääma pensionile ühel ajal

    Sündimuse järsk langus koos oodatava eluea pikenemisega viib rahvaste kiire vananemiseni. Lisaks sellele suurendab demograafilist ohtu viis, kuidas enamik riike riiklike pensionide skeeme rahastavad.
    Paljud pensionisüsteemid toetuvad suuresti ?kes liigub, see maksab? (PAYG) filosoofiale. Selle asemel, et lasta igal põlvkonnal oma pension kinni maksta, finantseeritakse praegusi pensione noorte laekumistest. Põlvkondadevaheline solidaarsus on aga üksnes nii tugev, kui suur on tööjõuga liitujate hulk. Kui see langeb madalama sündimuse tagajärjel ja kui oodatav kõrgem eluiga paisutab pensionäride ridu, on ainus viis säilitada PAYG süsteemid vähendades väljamakseid vastavalt laekumistele.
    Vormilised vahendid finantstasakaalu taastamiseks on lihtsad. Otsene vahend oleks sissetulekute tõstmine suuremate laekumiste, tööjõu suurendamise, suurema tootlikkuse kasvu või üldistest maksutuludest suurema ümberjagamise kaudu. Alternatiivselt võib tõsta täispensioni saamiseks vajalike tööaastate arvu.
    Milline meetod on tõhusaim? Paljud eksperdid kaitsevad ametliku pensioniea tõstmist. See suurendaks vähemalt teoreetiliselt maksjate arvu, samas kui väljamaksete saajate arv väheneks. Kahjuks ei sobi see ootus sellega, mis enamikes tööstusmaades toimub.
    Tegelikult on keskmine pensioniiga tunduvalt madalam kui normaalse pensionisüsteemi varaseim vanus. Töölt lahkumise ja PAYG programmidega liitumise vahelist perioodi täidab riiklike, era- või segatüüpi varaste pensionide küllus, nt töötus-, töövõimetuskindlustus. Küsimus on ka ses, millal inimene võib neid esmalt taotleda. Mõnes riigis on võimalik pensionile jääda 50aastaselt, teistes on madalaim lubatud iga tunduvalt kõrgem.
    Hiljutised uuringud näitavad, et rahalised stiimulid vara-se pensionilejäämise soodustamiseks on vahel nii võimsad, et töötamise jätkamine muutub kulukaks. Kaudne maks veel ühelt töötatud aastalt ja pensionist loobumine võivad vahel võrduda inimese selle aasta netotuluga. Selline äärmuslik stiimul esineb nt Belgias ja Hollandis.
    Paljud Euroopa valitsused kasutasid kohustuslikku varast pensionilejäämist tööpuuduse taseme allasurumiseks, vähendades nii tööotsijate arvu, vabastades tööturu vanematest ja kulukamatest töötajatest. Selline poliitika toetas ka struktuurseid muutusi, kuna paljudel vanematel töötajatel puudusid tekkivate majandussektorite jaoks vajalikud oskused.
    Varase pensionilejäämise skeemid tähendavad tohutuid ja tihti arvestamata kulusid riigieelarvele ja pensionisüsteemidele, kuna väljamaksed suurenevad ja laekumised vähenevad. Kuid isegi mõjusid eelarvele kõrvale jättes usutakse nüüd, et see ei anna töökohti noortele inimestele ega vähenda töötusemäära.
    Varase pensionilejäämise poliitika vajab igal pool reforme. On ebaloogiline jätkata sundusliku töölt lahkumise toetamist, samal ajal püüdes kaitsta riiklike pensionisüsteeme tohutute demograafiliste muutuste eest. See on veel ebaratsionaalsem tagasihoidlike mõjude seisukohalt, mida varane pensionilejäämine avaldab tööpuudusele.
    Ametliku pensioniea, mis praegu on enamikes riikides 65 eluaasta lähedal, tõstmine on mõttetu, kuna paljud inimesed ei lahku enam tööturult otse ametlikku pensionisüsteemi. Belgias on töölt riiklikule pensionile jäävaid mehi näiteks vaid üks kolmandik. Ülejäänud läbivad mingi varase pensionilejäämise skeemi. Iga rahva hulgas on väga erinevaid inimesi, seega pole ei õiglane ega soovitatav, et kõiki sunnitaks ühes vanuses pensionile jääma.
    © Project Syndicate
    Autor: Alain Jousten
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Swedbank tõstis rahvaaktsia hinnasihti ja soovitab osta
Taastuvenergia firma Enefit Greeni kolmas kvartal ületas Swedbanki analüütikute ootuseid, mille tõttu kergitati aktsia hinnasihti ja nähakse ligi 37% tõusuruumi.
Taastuvenergia firma Enefit Greeni kolmas kvartal ületas Swedbanki analüütikute ootuseid, mille tõttu kergitati aktsia hinnasihti ja nähakse ligi 37% tõusuruumi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Muski ettevõte plaanib alustada ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.

Olulisemad lood

Eelarve läheb riigikogus kolmandale lugemisele
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.