Eesti Energia ja tarbija vahel sõlmitav leping muutus tarbijasõbralikumaks, andes tarbijale õiguse hüvitust nõuda, teatas tarbijakaitseamet.
Tarbijakaitseamet analüüsis mullu juunis kehtima hakanud Eesti Energia lepingut tüüptingimustega ja avastas selles vastuolud võlaõigusseadusega. 14 punktis muudetud lepingu näidist loe <#siit=http://www.energia.ee/et/kodukliendile?energiaviewer_folderid=673>.
Suuremad 1. jaanuarist kehtivad muudatused on järgmised:
1. Muudeti maksepäeva sõnastust - varem loeti maksepäevaks kuupäeva, mis ajaks peab makse olema laekunud võrguettevõtja pangakontole või kassasse. Tarbijakaitseameti ettepanekul loetakse maksetähtpäevaks päeva, mil ostja teeb makse võrguettevõtja arvelduskontole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2. Muudeti lepingu punkti, mille kohaselt võrguettevõtja kohustus teavitama ostjaid plaanilistest toitekatkestustest läbi Eesti Energia kodulehekülge ning võimalusel kasutades teisi kanaleid nagu ajaleht, raadio, e-post ja telefon. Selleks, et katkestuste info jõuaks ka kõigile arvutit ja internetti mitteomavatele tarbijatele, avaldatakse vastav info nüüd lisaks kohalikes lehtedes.
3. Eesti Energia kohustub tagama pinge vastavuse Eestis kehtivale pingestandardile, mis tarbijakaitse hinnangul on ülioluline muudatus. Lepingust mittekinnipidamisel ehk antud juhul pingekõikumiste või ebakvaliteetse elektrienergia müümisel saab tarbija nõuda Eesti Energialt hüvitust.
4. Nüüd kehtiv leping sisaldab punkti, mis kohustab Eesti Energiat alates 1. aprillist kontrollnäidu võtma igast mõõtepunktist vähemalt ühe korra kahe aasta jooksul. Varem kontrollis Eesti Energia mõõtepunkte küll pidevalt, ent kaootiliselt ega omanud seega tarbimisest täit ülevaadet.