Põhiseadus lubab astmelist maksustamist

12.02. Äripäevas kirjutab TTÜ ettevõtlusprofessor Juhan Teder viidates põhiseaduse § 12, et astmeline tulumaks on põhiseadusega vastuolus (vt Astmeline tulumaks diskrimineerib vähemust).

Põhiseaduse § 12 nõuab isikute võrdset kohtlemist ja keelab mistahes alustel isikute diskrimineerimise. Võrdse kohtlemise põhimõtet on Riigikohus sarnaselt demokraatlike riikide praktikale esitanud normiga: "Võrdseid tuleb kohelda võrdselt, ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt." Nii on näiteks soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks lubatud naiste ja meeste erinev kohtlemine, kui selle eesmärk on olemasoleva ebavõrdsuse vähendamine või kaotamine. Ka varandusliku seisu alusel on üldiselt nõutud isikute ühesugune kohtlemine, põhiseadus lubab aga seadusega erandite tegemist, kui see toob kaasa vaesemate elanikkonna kihtide eluolu paranemise, sh neid vähem maksustades. Kehtivas rahandussüsteemis ettenähtud abinõud, kus erinevaid toetusi makstakse puuduse korral, on üks sellistest võrdse kohtlemise eranditest.

Võrdselt koheldakse isikuid aga isegi siis, kui nad saavad erinevat sissetulekut. Kõigi inimeste tuludest jääb maksustamata sissetulekud maksuvaba miinimumi ulatuses, samuti kohaldataks ka madalama maksumääraga "astmeid" suurema sissetulekuga inimestele; kõrgem "aste" puudutab vaid tulu alates kindlast summast.

Et Eesti põhiseaduse võrdselt kohtlemist käsitlevad normid vastavad rahvusvahelise õiguse sarnastele normidele, kus astmelist (progresseeruvat) tulumaksu peetakse lubatavaks, ei saa nõustuda ka väitega, et Eesti põhiseadus progresseeruvat tulumaksustamist ei luba. Tegemist on poliitilise valiku küsimusega.

Autor: Oliver Kask