Maksudest Rootsi ja Eesti astmetes

Tänavustel Riigikogu valimistel on võimalikud maksumuudatused saanud kommiks, millega erakonnad endile hääli loodavad võita. Plaanitavatest reformidest lööb kõige enam laineid astmeline tulumaks. See Eesti jaoks radikaalne muudatus on mujal Euroopas juba tavaline nähtus, mistõttu oleks kohane kavandatavat astmelist skeemi võrrelda mõne olemasoleva süsteemiga ning vaadata, mida see lisaks valimisloosungitele meile maksma läheks. Järgnevalt on kõrvutatud Eestis kavandatavat astmelise tulumaksu skeemi, kasutades Keskerakonna poolt väljapakutud astmeid, ning praegust tulumaksusüsteemi Rootsis, kus astmeline tulumaks on juba 100 aastat vana traditsioon.

Joonisel on kujutatud maksumäärad, millega konkreetse tulutaseme korral maksustatakse iga täiendavalt teenitud kroon. Arvesse on võetud ainult töötaja makseid, mis Rootsis sisaldavad ka osa sotsiaalmaksust (7). Kõrvuti on graafikud Rootsi kohta aastal 2000 ning Eestis kavandatav skeem. Teljel on riigi keskmine palgatase, mille taustal kummagi riigi maksuastmeid vaadeldakse. Graafik annab ülevaate, milliste tulutasemete juures on maksumäärades astmed. Jooniselt nähtub, et Eestis kavandatav skeem on koguni n.ö. astmelisem kui Rootsis. Kuigi Rootsi süsteemis on astmeid vähem kui Eesti omas, leiab 80 Rootsi elanikest, et nende maksusüsteem on liiga keeruline. Sellest hoolimata tunnistab enamik maksumaksjaid, et saab deklaratsioonide täitmisega hakkama.

Varem (80ndate aastateni) Rootsis kehtinud süsteemis oli astmeid palju rohkem kui täna, kuid samas oli rohkesti kõikvõimalikke soodustusi ja maksuvabastusi. Üheksakümnendate alguses mindi Rootsis üle madalamatele maksumääradele ning laiemale maksubaasile, mis peegeldab üldisi trende ka teistes riikides. Hoolimata mitmete soodustuste ja maksuvabastuste kaotamisest on neid arvukalt veel tänaseski süsteemis. Näiteks arvestatakse Rootsis maksustatavast tulust maha töötamisega seotud kulutused, sh töökõned eratelefonilt, töövahendid jt, samuti komandeeringutega seotud elamiskulud. Maksudest on vabastatud kulutused teisele elukohale, kui see on vajalik kaugemast piirkonnast tööl käimiseks, ning transpordikulud, mis ületavad teatud taset.