Hansabank Markets prognoosib soodsat äriseisu Balti riikides

Ülevaate kohaselt peaksid intressid hakkama kasvama tuleval aastal.

Järgneb ülevaade:

Eelmise aasta väga tugevad majanduse kasvunumbrid - 5,8% Eestis, 6,1% Lätis ja 6,7% Leedus - osutusid muu maailma arengute taustal üllatavaks. Möödunud aasta näitas, et ulatuslikud muutused viimase kümnekonna aasta jooksul kolme riigi majanduses lubavad ära kasutada neid võimalusi, mida pakub praegune küllaltki ebasoodne majanduskeskkond.

Maailmas toimuv on osutunud Balti riikide majandusarengute seisukohalt soodsaks - alanenud riskimäärad on võimaldanud täielikult kasutada madalatest intressimääradest tulenevaid võimalusi. Investeerimisvajadusi, mis on oluliselt põhjustatud oodatavast liitumisest NATO ja EL-iga, saab eksisteerivates soodsates monetaartingimustes soodsalt ellu viia. Ka tarbijad on tulude kasvu, laenude ja optimistlike tulevikuootuste toel tarbimist jõudsalt suurendamas. Põhiliste sihtturgude nõrkus on paljude jaoks üllatavalt osutunud eksporti soosivaks teguriks, kuna nüüd on selgelt ilmnenud Balti tootjate konkurentsivõime. Siiski on jõudsalt kasvanud ekspordi taga ka suur töö tootlikkuse, efektiivsuse ja kvaliteedi parandamisel ning toodangu mitmekesistamisel. Väga soodsalt on sisenõudluse kasvule mõjunud suuresti imporditud madal inflatsioon.

Eelkirjeldatud protsessid jätkuvad ka sel aastal, mistõttu majanduse kasvunumbrid jäävad enam-vähem praeguste tasemete juurde. Koos maailma ja Euroopa majanduse kosumisega on 2004. aastal siiski oodata olulisi nihkeid. Nii peaksid hakkama kasvama hinnad ja intressimäärad, nende võimalik negatiivne efekt jääb aga väga tagasihoidlikuks. Samal ajal peaks kasvav nõudlus andma siinsetele eksportööride veelgi paremaid kasvuvõimalusi. Oodatav liitumine EL-iga 2004. aasta maist paigutab kolme riigi majandused juba uude majanduskeskkonda, mis võib siinsetes ettevõtjates mõneti ebakindlust tekitada, kuid loob samas kasvuks ka väga head võimalused. Otsesteks teguriteks, mis võivad arengutele pidurdavalt mõjuda, on kasvav inflatsioon mõningate maksumäärade tõstmise ja tollipiirangute kehtestamisel nn kolmandatele riikidele, samas tähendab suurem ja avatum turg siinsetele tootjatele nii täiendavaid võimalusi kui ka suurenevat konkurentsi.

Sel aastal on oodata Eesti majanduskasvu mõningat aeglustumist (5,5%), millele järgneb 2004. aastal 6%-ne, või, soodsatel tingimustel, ka tugevam kasv. Kasvu aeglustumine sel aastal on seotud rasketest jääoludest tulenenud kaotusest transiidi- ja turismituludes, aga ka mõneti tagasihoidlikumast investeeringute kasvust, kuna eelmise aasta võrdlusbaas on väga kõrge ja juba eelmisel suvel võis täheldada mõningat ehitusvõimsuste nappust. Oluliseks kasvugeneraatoriks 2004. aastaks saab oodatav majapidamiste maksukoormuse langus. Tarbijahinnatõus aeglustub sel aastal 3,2%-ni, kuid nõudluse ja administratiivsete survete tõttu kasvab see järgmisel aastal 4,4%-ni. Üldine hinnatõus sel aastal jääb teenuste kallinemise tõttu enam-vähem eelmise aasta tasemele, kuid ka siin on oodata kasvu tugevnemist 2004. aastal. Tugev sisenõudluse kasv ning mõningased probleemid teenuste ekspordis ei võimalda jooksevkonto puudujäägi olulist vähenemist sel aastal, kuid arengud peaksid soodsamaks muutuma järgnevatel aastatel.

Läti majandus jätkab lähiajal kasvamist enam-vähem praeguses tempos. Kasvu toetab oluliselt sisenõudlus - eriti investeeringud ja eratarbimine peaksid väga jõudsalt suurenema. Samas võib valitsuse karmim eelarvepoliitika kasvutemposid mõnevõrra aeglustada, kuid meie hinnangul ei pruugi see efekt vähemalt sel aastal oluliselt ilmneda. Probleemid transiidis, mis on seotud Venemaa-poolse nafta torujuhtme sulgemisega, ei peaks siiski kaasa tooma transiiditulude vähenemist, kuna muude kaupade vood on võimsalt kasvamas. Jätkuvad struktuurimuutused majanduses ning varasemate perioodide investeeringud on praeguseks realiseerunud tööstuse ja ekspordi oluliselt suuremates kasvunumbrites. Sisenõudluse märgatav kasvu tõttu ei ole oodata jooksevkonto defitsiidi vähenemist olulisel määral - lähiaastatel jääb puudujääk meie hinnangul mõnevõrra allapoole 8% taset SKP suhtes. Läti inflatsioonitempo tugevneb sel aastal 2,5%-ni (tarbijahinnad kasvavad 3%) ja tuleval aastal 3%-ni (3,5%). Eelarvepuudujääk paisub vaatamata valitsuse pingutustele piirata kulutuste kasvu 3%-ni SKP-st.

Leedu majandusaktiivsus püsib tugevana, mistõttu lähiaastatel on seal oodata 6%-ist mõnevõrra tugevamat majanduskasvu. Majanduskasvu tegurites põhimõttelisi muutusi ei toimu, olulisemateks kasvu genereerijateks jäävad investeeringud ja eratarbimine. Samas on oodata muutusi avalikus sektoris - NATO ja EL-i liikmelisusega kaasnevad täiendavad kulutused juba 2003. aastal, mistõttu kasvab eelarvepuudujääk ja ka võlgnevus. Siiski püüab valitsus võimaluste piires jääda eelarve kulutuste osas võimalikult konservatiivseks. Investeeringute kasvu toetavad nii oodatav Leedu EL-i liikmelisus kui ka majanduskeskkonna paranemine. Maailmamajanduse kosumine 2004. aastal peaks suurendama ekspordi kasvutemposid, aga põhjustama ka intressimäärade mõningase tõusu. See aga ei põhjusta laenudel põhinevate kulutuste vähenemist (kestvuskaubad, kinnisvara).

2001 2002 2003pr 2003pr

Majanduskasv, %Eesti 5.0 5.8 5.5 6.0Läti 7.9 6.1 6.1 5.8Leedu 6.5 6.7 6.2 6.3Inflatsioon (SKP deflaator), %Eesti 5.4 4.3 4.4 6.0Läti 2.5 1.8 2.5 3.0Leedu -0.2 0.0 1.0 2.0Tarbijahindade kasv, %Eesti 5.8 3.6 3.2 4.4Läti 2.5 1.9 3.0 3.5Leedu 1.3 0.3 0.5 2.3Jooksevkonto puudujääk, % SKP-stEesti -6.1 -12.5 -10.5 -9.0Läti -9.6 -7.8 -7.9 -7.8Leedu -4.8 -4.8 -5.0 -5.2