Edastame Maksuameti kommentaari tänases Äripäevas ilmunud artiklile 'Ametnikud kolavad andmebaasides'. Tekst muutmata.
Tänane Äripäev väidab, et maksuametnikud uurivad põhjendamatult andmebaasidest maksumaksjate isiklikku elu puudutavaid andmeid, sest enamikul neist on andmetele vabam ligipääs kui otseseks tööks tarvis. Muuhulgas leiab kajastamist ka andmebaaside kasutamise õiguspärasuse pilootkontroll ning räägitakse võimalikust 5 ametnikust, kellest keegi võib saada maksuameti uueks ?patuoinaks?.
Eelmainitud artiklis on peapeale pööratud erinevad sündmused ning asjaolud, moonutades nii oluliselt ajakirjanikule edastatud informatsiooni.
Maksuamet nõustub, et on tõesti esinenud üksikuid juhtumeid, kus mõned ametnikest on andmebaase kasutanud isiklikel eesmärkidel, kuid nimetatu ei anna alust eeldada ja teha üldistust, et kõik või paljud ametnikud selliselt käituvad. Taoline üldistus on ülekohtune ja solvav, teades, et valdav enamik ametnikke kasutavad andmebaasi ainult ametiülesannete täitmiseks ning ei kuritarvita neile antud kasutajaõiguseid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Andmebaasi kasutamisõiguste kontrollimist hõlmava pilootprojekti raames vaadeldi suvavaliku alusel valitud ca 5% maksuameti teenistujate andmebaaside kasutamist. Nii viidigi kontrollimine läbi 68 teenistuja suhtes, kellest paari-kolme osas tõusetus vajadus süvendatud kontrollimiseks. Nimetatud kontroll ei ole veel lõpule viidud, mistõttu järelduste tegemine oleks ennatlik. Äripäeva artiklis mainitud 5 maksuametnikku, kelle kohta uurimine käib, ei ole olnud seotud 68 ametnikku hõlmava pilootkontrollimisega, vaid tegu on aastatel 2000-2003 toimunud täiesti iseseisvate juhtumitega, mille raames üritatakse jõuda selgusele, kas nimetatud ametnikud võivad osutada oma ametitegevuse kõrvalt raamatupidamisteenust.
Artiklis toodud näited, millistel motiividel ametnikud andmebaase kasutasid, olid ajakirjanikule esitatud hüpoteetiliste võimalustena või näidetena varasemalt läbiviidud distsiplinaarmenetlustest. Nimetatul polnud mingit seost 68 ametnikku hõlmava kontrolliga.
Viimase 2 aasta jooksul on maksuametis menetletud 6 distsiplinaarasja mis on olnud seotud ametnike poolt andmebaaside mitte ametialase kasutamisega. Eeltoodu tulemusena on 2 juhul ametnikud vabastatud, 2 juhul rakendatud karistusena madalamale palgaastmele viimist ja 2 juhul noomitust koos lisatasude äravõtmisega. Vastavaid juhtumeid mainis juba Maksuameti peadirektor hr Aivar Sõerd 30.juuni Äripäevas ilmunud vastukajas ?Maksumaksjal pole põhjust muretseda?, rõhutades, et ?Pea igal aastal on amet pidanud tegelema mõne juhtumiga, kus on tekkinud kahtlus ametniku aususes. Kui kahtlus on leidnud kinnitust, on amet adekvaatselt reageerinud, alates ettepanekute tegemisest töölt lahkumiseks ja lõpetades taotlusega pädevale asutusele kriminaalasja alustamiseks.?
Ajakirjaniku poolt esitatud hinnang, et enamikul ametnikest on andmetele vabam ligipääs kui otseseks tööks tarvis, on enam kui ekslik. Maksuameti andmebaasid ei sisalda mitte igasuguseid andmeid maksumaksja kohta, vaid ikkagi ainult selliseid, mida kasutatakse maksumaksja maksukohustuste täitmise jälgimiseks. Seetõttu probleemipüstitus selliselt, et enamik ametnikest omavad ligipääsu rohkematele andmetele, kui tööks vajalik, on väär. Asja tuum ei peitu ju mitte selles, et maksuamet ja tema ametnikud omavad ülevaadet isikute maksudega seonduvast, vaid hoopis selles, mida sellise informatsiooniga peale hakatakse. Seetõttu ongi Maksuamet seadnud üheks prioriteediks maandada maksusaladuse kaitsega seonduvaid inimriske.
Maksuamet on nördinud Äripäeva pealiskaudsusest mis eksitab avalikkust ja kahjustab Maksuameti mainet.