Autoregistrikeskus on autoomanikele osutanud teenuseid 7,2 miljoni krooni eest rohkem, kui maksuametile selle eest riigilõivu laekus.
Probleemi tuvastas Riigikontrolli läbi viidud rutiinne raamatupidamisaruande kontroll, kus kõrvutati ARKi poolt 2002. osutatud liiklusregistri toiminguid ja arvestuslikke lõivusummasid tegelikult Maksuametile laekunud riigilõivuga.
Riigikontroll tuvastas ka, et riigilõivu koguvad äriühingud, mille väljastatud maksekviitungite alusel ARK toiminguid teostab. Äriühingute poolt lõivu kogumine põhineb äriregistri registrikaardi B-osas olevale tegevusala märkele 'õigus vastu võtta riigilõivu', mis ei tulene Riigikontrolli hinnangul
mitte ühestki õigusaktist ning ei saa olla piisav alus lõivu kogumiseks. Lõivu koguvad äriühingud võtavad ka toimingult teenustasu, mis on riigilõivuseadusega keelatud.
Riigikontrolli arvates võib rohkem kui 7 miljoni krooni erinevus ARK ja Maksuameti andmebaasides olla tingitud erinevatest põhjustest: lõiv kantakse kogujate poolt üle ajalise nihkega, osa lõivu võib olla jäetud üle kandmata, autoregistrile on esitatud valed maksedokumendid, ühe dokumendi alusel on sooritatud mitu toimingut või andmebaasid eksivad. Riigikontroll pole ammendavat selgitust üle 7 miljoni krooni suuruse erinevuse kohta saanud.
Riigilõivuseadusest tulenev õigus ja kohustus kontrollida riigilõivu võtmist ja riigieelarvesse laekumist on Maksuametil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen tõdeb vastuses Riigikontrolli leidudele, et äriühingute poolt riigilõivu
kogumine on täiesti seaduslik tegevus. Samas tõdeb minister, äriühingud ei ole riigilõivu võtjad seaduse tähenduses.
ARK on lubanud vastuses Riigikontrollile selgitada riigilõivu summade vahe põhjused välja 1. jaanuariks 2004.