Oleg Grossi äri edu põhineb alampalgal

Jutte, mis Grossi ümbrikupalga maksmisele jah-vastuse annavad, liigub Rakvere peal juba ammu. Seda räägivad nii konkurendid kui ka kaubandusega mitte seotud inimesed. Kinnituseks ümbrikupalgale on madal palgakulu nii kaubanduse keskmise kui maakonna keskmisega võrreldes. Sellele vaatamata ei õnnestunud Äripäeval ümbrikupalga maksmist tõestada.

Gross ise raiub vastu, et jutud on puhtast kadedusest ? Virumaal ongi selline palgatase. Pealegi oleks ümbrikupalga maksmist nüüd juba tema ligi 900 inimesele puhtfüüsiliselt üsna raske ette kujutada.

OG Elektra kauplustega Rakveres konkureeriva Krooni Selveri juhataja Marje Udras on seda meelt, et ümbrikupalga maksmine Grossi firmades on avalik saladus. ?Meie ja Grossi kauplustes on müüjate palgatasemes ligi kahekordne vahe. Peaaegu poole saavad nad Grossilt juurde. Aga eks Gross ise oskab selle kohta kõige täpsemini rääkida,? ütleb Udras. Selveris saab algaja müüja alla 4000kroonist brutopalka, Grossi juures 1850 krooni.

Ümbrikupalga juttu on Udras kuulnud töötajatelt, kes on Grossi juurest üle tulnud. Tema sõnul on kummaline ka see, et kohalik tervisekaitse ja tarbijakaitse pole Grossi kaupluste kontrollreididel kunagi midagi taunimisväärset leidnud. ?Neid teateid trükitakse maakonnalehes, loen neid hoolega, ja Grossi kaupluste kohta pole midagi märganud,? lausub Udras.

Teise konkurendi Comarketi juhataja Helle Oja on sõnades vaoshoitum: ?Ümbrikupalk? Keegi pole siiani suutnud seda tõestada.?

Seda, et jutud Grossi ümbrikupalkadest siiski pidevat kõneainet pakuvad, kinnitab ka Virumaa Teataja peatoimetaja Rein Sikk.

?Mõned aastad tagasi, vist raadio jaoks, küsisin minagi seda Grossi käest otse. Tema vastus oli, et kuidas keegi asja käsitab. Kui tema eraisikuna soovib teha mõnele inimesele heategu ? näiteks kinkida talle ümbrik, mille sees on üht-teist ?, siis temal eraisikuna pole selle tegemine ju keelatud,? meenutab Sikk.

Oleg Gross pareerib aga sellegi jutu: ?Nüüd tuli küll kits kärneriks! Sikk võib seda ju omast peast rääkida. Virumaa Teataja on minu nädalalehe konkurent.?

Sikul ja Grossil on teisigi lahkarvamusi. Kui esimene neist mäletab Grossi tasuta jagatava ajalehe Kuulutaja loomist kui Virumaa Teataja väljasöömiskatset, siis teine leiab, et Kuulutajal on vaid üks eesmärk ? kasumit teenida ja konkurentsi pakkuda.

Kui jutt uuesti ümbrikupalkade juurde läheb, on siiski ka Rein Sikk sunnitud tunnistama, et ükski Grossi töötaja ? ei endine ega praegune ? pole oma leivaisa peale toimetusse kaebama tulnud.

?Ta peaks ju siis päris rumal olema. Kui inimene saab ümbrikupalka, siis hoiab ta ju ka maksudest kõrvale. Sellist asja ei hakka keegi välja hüüdma. Eriti sellises väikeses ühiskonnas, nagu seda on Lääne-Virumaa,? ütleb Sikk.

Ka kohaliku maksuameti direktor Tiit Hallikma tõdeb, et Grossi suhtes ei ole keegi kaebust esitanud. ?Me oleme Grossi ettevõtetes küll ka revisjone teinud, aga ümbrikupalga maksmist avastanud ei ole,? nendib Hallikma.

Küsimusele, miks ikkagi näiteks Selveri ja OG Elektra palgatase sedavõrd erinev on, vastas Hallikma: ?Ma kahjuks ei tea ei Selveri ega ka Comarketi palgataset.?

Ümbrikupalga maksmise kohta lisab Hallikma: ?Pead ma ei või panti anda.?

Oleg Grossi Turu Kaubamajas torkab silma müüjate rohkus. Korraga askeldab saalis viis-kuus lillatriibulises vormis müüjannat, samas kui lähedal Selveris või Säästumarketis tuleb ringiliikuvaid müüjaid tükk aega otsida.

Purke riiulile sättiv Annika töötab Grossi juures kolm kuud. ?Ei, tööle saada polnud keeruline, tuttava kaudu,? selgitab ta. Küsimusele palgataseme kohta vastab Annika, et saab miinimumpalka. ?Raske on jah, tõesti, näiteks pangalaenuga, aga mul on mehe palk kõrval,? räägib Annika.

Küsimusele, kas ta ümbrikupalka saab, vastas Annika, et palgalepingutega kõik on korras, kõik on nii, nagu peab.

Paar riiulivahet edasi lõikavad kaks Kerli-nimelist müüjat kaupadele hinnasilte. Üks neist on töötanud kuus kuud Grossi juures, teine kaks päeva. ?Tulin siia, sest ikkagi Rakvere kõige suurem pood,? põhjendab kauem töötanud Kerli kohavalikut.

Ka nemad saavad miinimumpalka. ?Ma ei kommenteeri,? lööb kauem olija naeratades pilgu kõrvale ümbrikupalga kohta esitatud küsimuse peale. Ta tunnistab, et palga eest endale midagi lubada ei saa, ei riideid ega reisimist. ?Jah, eks see raske on.?

Kaupluse juhataja Aime on Grossi juures ametis kaheksandat aastat. Ta kinnitab, et tüdrukud saavadki miinimumpalka, aga vahetuvad kiiresti ja uusi inimesi leida on raske. Aime alustas ise samuti miinimumpalga pealt, kuid nüüd on tema palk igati konkurentsivõimeline.

Kõik tema alluvad nii ei mõtle. Kerlid ja Annika kinnitavad, et parema pakkumise peale läheksid nad mujale. Rakvere Selveri ja Säästumarketi juhatajate sõnul on Grossi töötajaid neile tööle soovijate ootenimekirjas piisavalt.

Grossi ettevõtetes tegevjuhi ametit pidav Tarmo Terav kinnitas, et pikka aega tema kuupalgaks olnud 6000 krooni oli piisav.

?Meie suhted Grossiga on pisut teised, nimelt oleme lähedased sugulased,? kommenteeris Grossi onupoeg Terav oma palganumbrit, mis suurettevõtte juhi kohta on enam kui tagasihoidlik. ?Pealegi on Gross ise pidevalt oma firmades tegev, omanikuna teeb ta ära väga palju tööd. Ma ise leian, et see 6000 krooni oli täiesti piisav. Seda enam, et nüüd on minu palganumbriks 12 000 krooni kuus. Mingeid lisaboonuseid ma saanud ei ole.?

Kuidas teil on õnnestunud inimesi sedavõrd väikese palgaga tööle võtta?

Tootmine on meil maal ja seal on olukord just selline. Kui toiduainete hindu vaadata, siis saame neid all hoida üksnes tänu odavale tööjõule. Ega salatihakkijale ei kannatagi kuidagi 5000kroonist palka maksta, kui salati kilo maksab 22-28 krooni. See on tänane reaalsus.

Mina neid kõrgeid keskmisi palganumbreid ei usalda. Küll võin kinnitada, et 3000 krooni suuruse palgaga inimesi leida ei ole mingi probleem.

Küsimus on pigem teistpidi - ei jätku spetsialiste, ka kõrge palga peale mitte.

OG Elektra Tootmine tegutseb tõepoolest maal, aga OG Elektra kauplused paiknevad siiski valdavalt linnades?

Tallinnas meil ongi palgad oluliselt kõrgemad, midagi pole teha. Ida poole minnes aga palgatase järsult langeb. Asjad paneb paika kohalik tööjõuturg, ega neid palganumbreid keegi kuskilt laest ei võta.

Miks ikkagi levivad jutud ümbrikupalkadest teie firmades?

Vaadake, kui palju müüjad teistes poodides teenivad. Palganumbrid on enam-vähem kõik sellised. Jutte võib ju ümbrikupalkadest palju rääkida, aga see pole reaalne. Kuidas olekski võimalik maksta ümbrikupalka nüüd juba pea 900 inimesele. Paljuski on need jutud kadedusest.

Samas on ka Lääne- ja Ida-Virumaa keskmised palgad teie töötajate omadest oluliselt suuremad?

Riigiametnike palgad ajavad selle keskmise üles ja nendele kohtadele käibki tohutu rebimine. Meie ukse taga järjekorda ei ole. Kõnnime pidevalt piiri peal, sest tööjõudu ei jätku. Teisalt polegi eriti kedagi tööle võtta. Meie eripäraks on ikkagi väga madalalt kvalifitseeritud töö, mida tehakse enamalt jaolt käsitsi. Kui palgasurve tõuseb, siis tuleb rohkem seadmeid hakata muretsema. Virumaal elab inimene ära oluliselt väiksema rahaga kui Tallinnas.

Nii Rakvere Selveri kui ka Comarketi juhataja rääkisid, et teatud kaubagruppides dikteerite hindu teie.

Ega meil pole seda kerge teha. Kui me hindu alla ei lase, siis me pole lihtsalt enam võimelised arenema ja peame uksed kinni panema. Teisalt, kui on palgad madalad, on ka kõik muud kulud väiksemad.

Praegu on ju näha, kuidas Soome kapital jõuliselt meie turule siseneb. Näiteks Kesko tegutseb praegu suure kahjumiga, kuid nad mängivad pikka mängu.

Olen veendunud, et lähiaastatel müüvad eestlased oma osalused ja ketid välismaalastele. Ka kõigil muudel aladel.

Kas teile ei ole keegi ostupakkumist teinud?

Räägitud on, aga otsest pakkumist pole tehtud. Ma pole ka ise mingit huvi üles näidanud. Olen juba selles eas, et mul pole enam kuhugi minna ja ma tahan ennast veel teostada.

OG Elektra kasumlikkuses tekkis oluline nihe aastail 1999-2000. Oli see mingi murrang?

Ega enne ei olnud jah meie kasum kuigi suur. Laiendasime pidevalt oma turgu, läksime Ida-Virumaale. Samas on olnud pidevalt meeletu kokkuhoid. Teisiti polegi võimalik, sest rikast onu mul Ameerikas ei ole.

Samas on OG Elektra jaotamata kasum kerkinud juba üle 40 miljoni krooni. Miks te pole endale dividende maksnud?

Kasum läheb kõik arengusse, sest turul käib meeletult tihe rebimine. Küsimus on selles, kes enne sureb. Pealegi on kasum üksnes raamatupidamislik number. Seda enam, et see aasta annab meile suure põlengu tõttu tagasilöögi.

Kui suureks see kahju lõpuks kujunes? Algul oli juttu 25 miljonist kroonist?

Kõige suurema osa kahjust moodustas kauba häving, kuskil 15 miljonit krooni. Muuga on nii, et põlengu järgne kahjum on taastatud, kuid paremini, kui varem oli. Kokku võiks rääkida kuskil 30 miljonist kroonist, mis hõlmab nii kauba hävingut kui ka ehitustöid.

Vahetult pärast põlengut väideti, et osaliselt hävis tules ka raamatupidamine?

See on täiesti vale. Raamatupidamine on kõik alles, osa pabereid said küll vett, aga ei hävinenud tules. Kõik paberitel olev on väljaloetav. Säilis ka kogu arhiiv, mis asetseb tulekindlas ruumis.

Te tegutsete ka FIEna. On see lihtsalt fiktsioon või osutate näiteks konsultatsiooniteenust oma firmadele?

FIEna olen tegutsenud Rakvere turul alates 1994. aastast. See on ka ainuke tegevus FIEna - renditasu võtmine. Kui linn senise turu likvideeris, tegin eraturu omaenda kinnistul - Selveri ja meie enda kaubamaja vahele.

Keerulistel aegadel, näiteks 1999. aastal, olete OG Elektrale ka ise üle 9 miljoni krooni laenu andnud. Kust see raha pärit on, sest dividende pole te võtnud ja ka palganumber on olnud pigem tagasihoidlik?

Ühtpidi FIEna tegutsemisest ja teisalt kinnisvara müügist. Kinnisvara soetasin juba ammu ning selle hinnad on ainult tõusnud.

Aastaid on teie ametlikuks palganumbriks olnud 12 000, viimasel ajal 20 000 krooni kuus. Kas suure firma juhile on see piisav palganumber?

Minul endal poleks vajadust ka seda 20 000 krooni võtta, sest mul on veel kaugelt üle 10 miljoni krooni vaba raha. See on pigem vajalik pensionikindlustuseks ja muuks selliseks.

Kui ma tahaksin, võiksin endale ka miljon krooni palgaks maksta, aga mul ei ole seda vaja. Söön siinsamas oma tööliste sööklas. Mul poleks seda kuhugi kulutadagi.

Kas Rakvere lähedal asuv villa koos tehisjärvega on ettevõtte arvel?

See on ehitatud OG Elektra esindushoonena.

Miks Eesti Päevaleht loobus oma osalusest teile kuuluvas nädalalehes Kuulutaja?

Päevaleht lubas algul oma turundusega appi tulla, aga leht jäi ikkagi omapead. Leppisime kokku, et nad saavad oma raha tagasi.

Mul ei olnud selle vastu midagi - see oli minu jaoks protsendita saadud raha, mis vahepeal teenis.

Oleg Gross on Virumaal justkui isake tsaar, keda avalikult ei sarjata ja kelle poole viimases hädas minnakse oma muret kurtma. Tema rajatud impeerium annab silmad ette ka pealinna kaupmeestele, kes juba tunnevadki enda kuklas Grossi hingust.

Üle Virumaa, nii idas kui läänes, on Grossil ligi 25 kauplust, mis saavad kaupa oma hulgilaost. Neid omakorda varustavad kaubaga Grossi tootmisüksused, kus valmistatakse kulinaariatooteid, küpsetatakse leiba, saia ja muid pagaritooteid ning toimetatakse müügiks liha ja mune. Ka loomad, mille lihast maitsvaid roogi tehakse, pärinevad Grossi enda talust. Lisaks veel oma ajaleht, mis kutsub kõike seda ostma. Ja kui kohalikud Grossi poode, kus niigi hinnad kõige madalamad, ikkagi liiga kalliks peavad, on neil võimalus seada sammud turule, kus müügipinda rendib ei keegi muu kui Oleg Gross.

Eelmise aasta majandustulemuste põhjal oli Grossi firma Elektra Äripäeva Lääne-Virumaa TOPis esikohal ja Elektra Tootmine neljas.