Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvarakülas on mängu- ja puhkekohad unaruses

    Kinnisvarakülades on ühiste puhke- ja haljasalade pealt kõvasti kokku hoitud. See aga ei tähenda, et neid edaspidi juhuslikult ja suure hurraaga rajama võiks hakata. Puhkealasid tuleb kujundada ettevaatusega ja arvestada nii rajamis- kui ka hilisemate hoolduskuludega, et need ei kujuneks elanikele koormaks. Oleme teel tiheasustuse suunas. Kui tihedalt saame ehitada, enne kui autod muutuvad probleemiks ja söövad ära puhkealad ning mänguplatsid?
    Tean elamurajooni, kus elanikud vaidlevad selle üle, kas ehitada juurde saadud maatükile mänguplats või autoparkla. Enamik elanikest eelistab viimast. Lapsed veedavad suure osa oma päevast elamurajoonis. Siin arendavad nad ennast ja õpivad tundma ümbritsevat maailma. Nende jaoks on terve asum üks suur mänguplats, hoolimata sellest, kas ala on defineeritud selleks või mitte.
    Eramajade puhul toimub osa välisest tegevusest oma aias. Korter- ja ridaelamute puhul, kus aed puudub, peab kõik vajadused kompenseerima ühine puhkeala. Puhkealad peaksid asuma liiklusest eemal, olema ruumikad ja kesksed ? kohad, kus rahvas armastab koguneda. Laste mäng on ühisalade puhul esikohal, kuid alad peavad olema korraldatud ka täiskasvanutele, kuna see stimuleerib lapsi.
    Puhkealad võivad olla osa suurematest mänguplatsidest või puutumata loodusalast. Nad peavad sisaldama võimalusi väiksematele lastele, pinke ja laudu täiskasvanutele ning ei tohiks olla elamurajoonist kaugemal kui 50 m. Pingid ning lauad tuleb asetada kõvale ja hea drenaažiga pinnasele. Et need sobiks mänguplatsi olemusega paremini kokku, võiks kasutada tänavakive. Sageli on alles rajatud elamurajoonides puudu kõrghaljastus. Kuid vari on väga tähtis, eriti kuumadel suvepäevadel. Suurte puude puudumisel tasuks ehitada varikäigud, mis kaetakse ronitaimedega.
    Levinud viga on jagada puhke- ja mängualad liiga pisikesteks ja eraldatud osadeks. Liivakastid sobivad väiksematele lastele, kuid ei korva väiksuse tõttu välisruume suurematele ja täiskasvanutele. Seepärast oleks mõned suured ja kesksed platsid väliseks tegevuseks sageli paremad kui palju väikeseid. Liiga suured ja avatud muruplatsid leiavad aga samuti mänguks vähe kasutamist. Platse saab muuta huvitavamaks ja liigendada erinevateks aladeks istutusega, mis pakuks ka kliima eest kaitset.
    Alad peavad olema erinevad vastavalt nendes toimuvatele tegevustele. Erinevad tegevused tuleks koondada ühele alale tagamaks parem sotsiaalne miljöö, kuid samas mitte liiga tihedalt. Näiteks võib tekkida konflikt suuremate laste pallimängu ja väikelaste liivakastimängu vahel. Täiskasvanute meelest kaasneb mänguga tihti müra ja korratus.
    Mänguplatside ja privaatalade vahel peaks olema selge vahetsoon, milleks võiks olla jalgtee või suurem hekk. Suurema elamurajooni puhul võib väikelaste mänguplatse ja liivakaste olla mitu. Sellisel juhul peaks need olema asetatud jalgteede juurde ning eramutest nähtavad. Suuremad lapsed vajavad eraldi ala liikumiseks ja pallimänguks. Palli taotakse meelsamini elurajooni läheduses kui kuskil kaugel palliplatsil.
    Hoogsat pallimängu teiste mängualadega hästi kombineerida ei anna. Seetõttu peaksid palli-ja spordiplatsid asuma elamurajooni läheduses. Palliplats võib olla 70 m x 40 m, samas kui tavaline jalgpalliväljak on 110 m x 64 m. Pallimänguks on muru asemel parem kasutada peent killustikku või sõelmeid. Kuna palliplatsi kasutatakse pidevalt, kulub muru ruttu ära ja platsist jääb suur porilomp. Kruusapindu saab talvel jäätada ja kasutada siis juba uisutamiseks.
    Lapsed mängivad meelsamini "lahtiste" looduslike materjalidega, nagu liiv, vesi ja lumi. Traditsioonilised kindla varustusega mänguplatse kasutavad suuremad lapsed vähe. Mänguelementidega mängimine on reeglina vähepaeluv ja lapsed tüdinevad kiiresti. Seega peaksid mänguelemendid varieeruma, pakkudes põnevust nii mudilastele kui ka suurematele.
    Mänguelementide puhul tuleb arvestada ruumiga. Igal elemendil on erinev turvatsoon ja korralike toodete puhul kataloogis oleval joonisel ära märgitud. Turvaalad võivad teatud juhtudel servadest kattuda. See ei kehti aga kelgumägede, kiikede, karussellide, köisradade ja muude liikuvate vahendite puhul. Elemendid tuleb korralikult maasse ankurdada. Vargusest tähtsam põhjus on raskete õnnetuste oht. Kinnitus on tähtis, kuid tavaliselt juhtuvad mänguplatsil õnnetused just selle tõttu, et puudub korralik aluspind.
    Kõige parem aluspinna materjal on liiv. Selle paksus oleneb mänguelemendist ning konsulteerida tuleks tootja või paigaldajaga. Soomes kasutatakse sageli alusmaterjalina kummi. Meil Eestis on hakatud kasutama puukoort. Puukoor on märjana üsna vastik ja määrib, suuremate tükkide korral võivad lapsed endale silma torgata ning aastatega hakkab puukoor kõdunema, tekitades mulda.
    Kui elamurajoon peaks asuma kohas, kus on looduslikud nõlvad, võib neid kasutada näiteks liugmägede paigaldamiseks. Ülemine osa asetatakse nõlva peale ja sinna viiv trepp liugraja kõrvale. Selline kujundus, loodusliku ning tehisliku ühendamine sobib ümbrusega ja näeb esteetilisem välja. Ka lastele on sellised kohad huvitavamad.
    Mänguelementide puhul ei tohi unustada puuetega lapsi. Tänapäeval toodetakse piisavalt elemente, mida saab kasutada ka ratastooliga. Mänguelemendi ramptee juurde peab viima kõva pinnas (valatud betoon, kumm, tänavakivi), mida mööda saaks ratastooli või muu abivahendiga liikuda.
    Elamurajoonid ei koosne vaid lastest ja tervetest täiskasvanutest, puhkevõimalused tuleb luua ka vanuritele ja invaliididele. Palju on vanureid ning kindlasti leidub igas rajoonis puuetega lapsi ja täiskasvanuid. Nendele mõeldud välisruumid võib siduda ühiste välisruumide ja puhkepaikadega, kuid siinkohal tuleks arvestada mõningate erivajadustega.
    Vanematele inimestele kujundatud puhkepaikade juures on eriti oluline mugavus, tugi ja kindlustunne. Istumiskohad peaksid olema atraktiivsed, sisaldama korralikku juurdepääsu, varjualust ja varju (päikse eest) ning huvitavat istutust. Samas pakkuma head vaadet üle põhilise ala, mis tekitab nii turva- kui ka ühistunnet. Sirmid ja pergolad pakuvad varju, enne kui taimestik on jõudnud suureks kasvada. Kindlustunnet annavad ka kõrgendatud taimepeenrad istumiskohtade taga ja kõrval. Pimedatele mõeldes tasuks istutada lõhnavaid ja erineva tekstuuriga taimi. Taimede ja muude materjalide puhul tuleb valida võimalikult vähe helkivaid. Puhkekohtade juurde peab olema hea juurdepääs.
    Liiga suured kallakud pole soovitavad ? astmed ja kaldteed on üldiselt segavad elemendid. Kaldteesid vajavad ratastooliga inimesed, kui tegu on suurema kõrguste vahega. Samas on kaldteed, eriti märjana, takistuseks ja raskemini läbitavad neile, kes kasutavad kõndimisraame. Kaldteed tuleks taimede abil kujundada maastikku, astmed peaksid aga olema selgelt nähtavad. Väravate kasutamisel peaksid need olema lihtsad käsitseda ja vähemalt 850 mm laiad. Teede ja muude aluspindade materjal peab olema kõva: betoon, asfalt või tänavakivi. Liikuvad materjalid, nagu killustik, ei sobi ratastooliga ja teiste puuetega inimestele liikumiseks. Haljasalasid kujundades peaks 25 pinkidest olema kujundatud vanuritele. Vanematel inimestel on raske püsti tõusta, seepärast vajavad nad tavalisest kõrgemaid (u 450?500 mm) ja üsna sügavaid (400?500 mm) pinke.
    Käetoed on väga vajalikud ning peavad olema kindlalt fikseeritud pakkumaks tõusmisel ja istumisel tuge. Peaksid olema pingist 200?250 mm kõrgemal ja ulatuma ettepoole välja. Kindlasti peab olema seljatugi ning jalgealune võiks olla maapinnast vähemalt 75 mm kõrguseni tühi, et püsti tõusmisel saaksid jalad tagasi liikuda. Laudade puhul on tähtis stabiilsus, kuna neid kasutatakse nähtavasti tõusmisel või istumisel toena. Peavad tagama juurdepääsu ratastoolile. Lauakõrgus peaks siiski olema mugav ka teistele kasutajatele (700?750 mm). Miinimumlaius ratastooliga juurdepääsul on 900 mm.
    Täiesti unustatud on koerad, keda leidub pea igas majas ning ka neile on sotsialiseerumine sama tähtis kui inimestele. Nii õpib koer teistega arvestama ning viisakalt käituma. Koerte kokkusaamisalad peaksid asuma rahulikumas kohas elamurajooni piiril ning olema kindlasti aiaga ümbritsetud. Jällegi on tähtis suurte varju pakkuvate puude või varikatuse olemasolu. Peale selle on vajalikud pingid koeraomanikele ja prügikastid väljaheidete ära koristamiseks. Koerad armastavad ka mängida ning nende elu võiks huvitavamaks teha turnimiseks mõeldud suurte palkide ja rõngastega. Õrna muru asemel võiks kasutada paar korda aastas niidetavat aasa. Killustiku ja liiva kasutamine pole õige, kuna koerad tassivad selle tuppa. q
    Autor: Riin Kooli-Kõnnussaar
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.