Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõigi aegade suurim valitsemiskulude tõus
Rahandusminister, Res Publica liige Taavi Veskimägi ütles riigieelarve esimesel lugemisel, et riigi majandamine peab odavamaks muutuma. ?Tegelikult peavad riigi pakutavad teenused muutuma odavamaks seeläbi, et riik tegutseb efektiivsemalt ja lõpetab raiskamise,? ütles Veskimägi.
Rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Andres Lipstok möönis Riigikogu ees esinedes, et ta ei mäleta nii suurt avaliku sektori kulude kasvu. Tema sõnul on kasvu põhjuseks asjaolu, et vaja on lisajõudu Euroopa Liidust laekuvate vahendite administreerimiseks. ?Ma ei mäleta ka sellist välisraha juurdetulekut lisaks kodumaistele maksutulude laekumisele, mis selles eelarves seekord on,? ütles Lipstok.
Kevadel allkirjastatud koosmeele koalitsiooni koostööleppes on kirjas: ?Oleme seadnud endale raamiks, et valitsussektori jooksvad kulud suhtena SKTsse ei tohi suureneda.?
Rahandusministeeriumi andmetel on 2003. aasta valitsemiskulude suhe SKTsse 2,3 protsenti. 2004. aastal tõuseb see 2,9 protsendile.
Avaliku sektori kogukulud suurenevad tuleval aastal ühe miljardi krooni võrra, hoolimata sellest et valitsus on lubanud külmutada 2003. aasta tasemel palga ja majanduskulud ning sellega hoopis säästa ligikaudu miljard krooni.
?Kulude tase on muljetavaldav,? kommenteeris Riigikogu Keskfraktsiooni liige Küllo Arjakas. ?Riigisektori laiutamine jätkub.?
Euroopa Liidust tulev raha läheb peamiselt põllumajandus- ja keskkonnavaldkonda, seal toimub ka raha administreerimine.
Seoses ühinemisega Euroopa Liiduga kavatseb põllumajandusministeerium tuleval aastal võtta ametisse 10 inimest, käesoleval aastal on juba värvatud 22 inimest.
Keskkonnaministeeriumisse luuakse tuleval aastal juurde 5?10 töökohta.
Valitsuse tellimusel on kõik ministeeriumid kirjutanud paberile tuleva aasta säästukava. Kokkuhoiuplaanid on valminud tingimustes, kus ministeeriumid saavad võrreldes möödunud aastaga juurde miljard krooni.
Ministeeriumide kokkuhoiu lubadused on erikaalulised. Kaitseministeerium lubab loobuda kesklinnas Sakala tänaval asuvast majast ja rohkem kui 600 ametikorterist, samas keskkonnaministeerium kavatseb soetada 105 mobiiltelefoni vähem ja hoida kokku sellega 52 000 krooni.
Rahandusministeerium esitles augusti Euroopa Liiduga ühinemise eelset majandusprogrammi, kus oli kirjas, et 2004. aastal säästab avalik sektor palgakulu 2003. aasta tasemel hoidmiselt 553 miljonit krooni ja majanduskulu kokkuhoiust 387 miljonit krooni.