Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis Rahvaliidule siis tegelikult ei meeldinud?

    Äsja puhkenud valitsuskriis näib olevat sügav ja tõsiste tagajärgedega. Tegemist on pikalt vindunud vastuoludega, mille peamiseks ajendiks pole mitte Rahvaliidu vastumeelsus maksukärbete suhtes, vaid vägikaikavedu selle ümber, kelle kätte jääb võim kohalikes omavalitsustes.
    Rahvaliidu esmaspäevane ultimaatum tuli kui välk selgest taevast nii kaaspoliitikutele kui ka sotsioloogidele. Hämmastust tekitas ka asjaolu, et ehkki riigieelarve menetlemise juures olnuks Rahvaliidul piisavalt võimalusi oma rahulolematust väljendada, olid erakonna esindajad selle kohta üllatavalt vagusi, hääletasid üksmeelselt selle poolt ning tulid oma ultimaatumiga lagedale alles vahetult enne lõpusirget.
    Viis, kuidas Rahvaliit oma nõudmised koalitsioonipartneritele esitas, jätab senise koalitsiooni jätkamiseks tegelikult vaid ühe võimaluse: Villu Reiljan vabandab avalikult ja teatab, et kiri oli välja saadetud ajutises meeltesegadushoos, mispeale Reformierakond ja Res Publica teevad näo, et midagi pole olnudki. Kuid niisugune sündmus on sama tõenäoline kui Riigikogu juhatuse avaldus selle kohta, et rahvaesindajad on kollektiivselt otsustanud oma esindustasudest loobuda. Et midagi niisugust kunagi ei juhtu, teavad nii Villu Reiljan, Siim Kallas kui ka Juhan Parts. Rahvaliit läks teadlikult koalitsiooni lõhki ajama, millest annavad tunnistust ka valimiseelset propagandat meenutavad nõudmised.
    Mida Rahvaliit siis tegelikult tahab? Kas tõesti on sakraalehitiste korrastamise jaoks vajaminevad 15 miljonit nii tähtsad, et nende nimel on pigem paganluse poole kalduvad rahvaliitlased valmis koalitsioonilepingust lahti ütlema? Või ei ole võim tõepoolest nende jaoks nii oluline kui aatekindlus ning hoolitsus oma valijate eest? Või äkki on nad lihtsalt naiivsed, ehk pisut rumaladki, et ei osanud õigel ajal enda eest seista ning lasid kavalatel koalitsioonipartneritel naha üle kõrvade tõmmata?
    Kuid Rahvaliit on Eesti poliitikas juba aastaid edukalt tegutsenud ning erakonna juhtfiguurid on tegudega tõestanud, et nad on vähemalt sama intelligentsed ja auahned kui mistahes teise erakonna poliitikud. Rahvaliidu rahulolematuse peamiseks põhjuseks arvatakse olevat valitsuses toetuseta jäänud sotsiaalpoliitilised nõudmised ning koalitsioonipartnerite soovimatus loobuda nende täitmise nimel tulumaksureformist. Kas Rahvaliit tõesti lootis, et Reformierakond ja Res Publica loobuvad koalitsiooni säilimise nimel oma peamistest valimislubadustest?
    Loomulikult mitte, sestap lisatigi nõudmistele näpuotsaga ilusaid, ent üldsõnalisi lubadusi ? tõsta olulisel määral (kui palju just, pole ju tähtis) lastetoetusi, suurendada ülikoolide koolitustellimust (olukorras, kus haritlasi produtseeritakse niigi rohkem kui oskustöölisi), toetada riigieelarve suurusjärkude mõistes väikeste summadega Päästeametit ja kiirabi ning jagada laiali pensionikassa jääk. Lastetoetuste ning haridus- ja kultuuritöötajate palga tõstmine on väga tore, kuid miks esitab Rahvaliit need taotlused ajal ja viisil, mis juba ette tähendab nende tagasilükkamist? Miks riskib Rahvaliit jätta endast muljet kui erakonnast, kellele meeldibki opositsioonis valitsust kritiseerida, selle asemel, et ise võimu juures olles oma valimislubadusi täide viia? Sest valitsusest lahkudes ei lahku Rahvaliit hoopiski mitte võimu juurest. Kusjuures seda võimu on määratult rohkem, kui need, kelle jaoks Eesti on ainult Tallinn, Tartu ja Pärnu, kujutledagi oskavad. Eesti omavalitsustes on jäme ots peamiselt rahvaliitlaste käes, kusjuures ainuke kontrolliv ja tasakaalustav võim omavalitsuste üle on maavalitsustel. Ent kavandatav haldusreform oleks võimu maakondades andnud maavalitsustelt omavalitsusliitudele, mis kindlustanuks Rahvaliidu võimupositsioone veelgi.
    Juba enne haldusreformi võimaldasid Rahvaliidu positsioonid kohalikes omavalitsustes tuua presidenditoolile Arnold Rüütli, kui aga haldusreform läbi oleks läinud, jäänuks Rahvaliidu valitseda enamik Eesti territooriumist ning suurem osa rahvastikust. Nüüd aga on haldusreform vaikselt seisma jäänud. Praegune valitsus pole täitnud ka Riigikogusse valitud maavanemate vabaks jäänud kohti, millest enamikku pidas Rahvaliit õigusega endale kuuluvaks. Sellises olukorras on Rahvaliidu kibestumine mõistetav, uksepaugutamine enne eelarve vastuvõtmist aga tähendab punktide korjamist potentsiaalsete valijate silmis ning võib-olla isegi panust erakorralistele valimistele. Mis sellest edasi saab, ei tea paraku keegi, isegi vist mitte Villu Reiljan.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Novira Capitalil sai Riias valmis ärikvartal
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Saksa majandus sai ootamatu tõuke
Saksa majandus tõenäoliselt kasvas esimeses kvartalis, saades ootamatu tõuke tööstusest ja ehitusest, vahendab Reuters.
Saksa majandus tõenäoliselt kasvas esimeses kvartalis, saades ootamatu tõuke tööstusest ja ehitusest, vahendab Reuters.