Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisinvestor säilitab külma närvi
?Ma ei taha kõlada ükskõikselt, kuid enamik välisinvestoreid ei ole kohutavalt mures,? ütles maailma ühe suurema pangandus- ja finantsteenuste korporatsiooni HSBC Holdings plc Kesk-ja Ida-Euroopa regiooni ökonomist Gavin Gray. ?Kui vaadata ainult tulumaksu määra, jääb Eesti regiooni teiste riikidega võrreldes küll vähem konkurentsivõimeliseks,? tunnistas Gray, ?kuid investorid jälgivad avaramat pilti.?
Eesti ei ole selline riik, kus võimalik valitsuskriis tooks kannapöörde senises poliitikas. Eestis on valuutakomitee, enam-vähem tasakaalus eelarve ja tugevad institutsioonid. Majanduskasv on Eestis tugev ning majandusreformid ellu viidud kiiremini kui mujal. Euroopa Liiduga ühineva riigi puhul on välisinvestorid sisepoliitika suhtes vähem tundlikud. ?Valitsused tulevad ja lähevad, see ei ole maailma lõpp,? ütles Gray.
Ka Rootsi Kesk- ja Ida-Euroopale ning Venemaale spetsialiseerunud fondi East Capital juht Peter Elam-Hakansson ütles, et maksud pole peamine tegur, mis Eesti atraktiivseks teeb. Võib-olla on isegi hea, kui maksude alandamine praegu edasi lükkuks.
?Investoritele teeb maksudest rohkem muret see, et valitsus ei tee midagi riigi suure jooksevkonto defitsiidi vähendamiseks,? ütles Hakansson. ?Maksutase on Eestis konkurentsivõimeline ilma selletagi.? Kui makse edasi alandada ja tarbimist ergutada, suureneks defitsiit veelgi. ?Maksureformi edasilükkumine võib olla kurb neile, kes Eestis elavad. Majanduse tasakaalu seisukohast ei ole see tingimata halb,? ütles Hakansson, lisades, et põhjust muretsemiseks ei anna ju seegi, et ?Eesti maksupoliitika suund ? alandamise suunas ? ei ole muutunud.?
Kaubandusketi Prisma juht Arttu Laine, kes Eestis juhib ka Soome ärijuhtide ühendust, arvas praegusest maksuvaidlusest, et ?eks ta muidugi teeb ebakindlaks?, pidades silmas just väiksemaid firmasid, mis alles kaaluvad Eesti turule tulemist. ?Meie (Prisma) oleme alati öelnud, et me ei ole siin Eesti maksusüsteemi pärast,? ütles Laine.
Kriitilisem oli Trigon Capitali varahalduse direktor Joakim Helenius. Tema sõnul saadab valitsusliidu vaidlus maksureformi käivitamise üle väga negatiivse signaali Soome ja Rootsi väikestele ning keskmise suurusega ettevõtjatele, kes kaaluvad Eestis äri avamist või ettevõtluse ületoomist.
Soome lehed juba kirjutavad rõõmsalt, et Eestil on poliitiliselt keeruline maksureformi ellu viia. Seni käis debatt sellest, et Soomelgi tuleb Eesti maksupoliitikast eeskuju võtta, ütles Helenius.
?Tulumaksumäära alandamisest loobumine heidab tõsist varju Eesti väga positiivsele imagole välismaal,? lausus Helenius. ?Investoritele on oluline, et valitsus järgiks poliitikat, mis Eesti on omaks võtnud, ega laseks poliitikute omavahelistel nägelemistel end kursist kõrvale kallutada.?
Heleniuse sõnul on Eesti olnud liider agressiivse maksureformi ning investoritele ja ettevõtjatele loodud soodsate tingimustega, mis on leidnud välispressis väga positiivset kajastamist. Suuri üksikinvesteeringuid praegune vaidlus Heleniuse arvates siiski ei mõjuta.