PM: Minister ennustab hulga erakõrgkoolide kadumist

Uus erakoolide pidamist karmistav kord, mille valitsus eile Riigikokku saatis, sunnib lähiajal uksed sulgema või teistega liituma üle kümne kõrgkooli.

Värske eelnõu kohustab erakoolide omanikke hoidma alal miljonite kroonide suurust omakapitali. Samuti läheb raskemaks koolituslubade saamine, oluliseks muutub koolijuhtide varasem majanduslik tegevus jne, kirjutab Postimees.

On tõenäoline, et tänasest 48 kõrgkoolist ei suuda kõik neid nõudeid täita ja peavad liituma, rääkis haridus- ja teadusminister Toivo Maimets. «Seaduse eesmärk on tagada hariduse kõrgem tase ja kaitsta õpilaste huve,» lausus ta.

Ministri sõnul puuduvad paljudel koolidel täna raamatukogud, oma õppejõud ja korralik koolihoone. «Terve rida asju, mida minu arust ei olegi võimalik saada, sest 1,4miljonise rahvaarvu juures nii paljude koolide jaoks ressursse ei olegi,» märkis ta.

Maimets tunnistas eelnõu seletuskirjas, et erakoolide majandustegevusele sunnib suuremat tähelepanu pöörama ka Concordia ülikooli krahh.

Eelnõu ütleb, et igal eraülikooli pidajal peab olema vähemalt 10 miljoni kroonine omakapital, rakenduskõrgkoolide puhul aga kuue miljoni kroonine. Lõplikult hakkavad need nõuded kehtima 2007. aastast, uute koolituslubade taotlejatele varem.

Omakapitali allesolekut peab kooli omanik riigile kaks korda aastas tõestama.

Maimetsa sõnul on tegu vähimate summadega, millega on võimalik vastavaid koolitüüpe käigus hoida. «See on õpilaste kaitseks,» lausus ta. «Kui on näha, et koolipidaja on oma aktsiakapitali kallal, saab kohe järelevalve sisse saata ja ei juhtu nagu Concordiaga, kus saadi jaole siis, kui miinus oli juba miljonites.»