Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Idee investeerida osa kasumist arendusse väärib kaalumist

    Eesti turu väiksuse tõttu tuleks rohkem tähelepanu pöörata ekspordile, siis jätkuks vahendeid ka innovatsiooniks.
    Molekulaardiagnostika firma ASi Quattromed juhatuse esimees Erki Mölder leiab, et makroökonoomilises mõttes oleks tore, kui 10% kõigi firmade kasumist suunataks arendustegevusse. ?Peaks olema kõigile arusaadav, arvuline,? ütleb Mölder. ?Igal juhul peab arendustegevusse suunatava raha hulk praegusega võrreldes suurenema,? on ta kindel. Samas tunnistab Mölder, et on skeptiline selles suhtes, et kõik firmad hakkaksid seda tegema. ?On tööstusharusid, kus raha suunamine arendustegevusse oleks mõttetu. Näiteks milles võiks seisneda poe või juuksuritöökoja innovatsioon??
    Teine äärmus on infotehnoloogia- või biotehnoloogiaettevõtted, mille põhiline tegevus ongi teadus ja arendus. ?Meil läks eelmisel aastal peaaegu 30% käibest innovatsiooni ja tootearendusse,? toob ta näite. Mölder leiab, et firmad peavad tunnetama oma vajadusi ja võimalusi, mõistmaks, kas ja kuidas innovatsioon neile konkurentsieelise annaks.
    Süsteemiarenduse ja tarkvaraarendusega tegeleva IB Krates OÜ arendusjuht Tõnu Näks ütleb, et suhtub Reformierakonna ideesse hästi, aga kahtleb, kas teadus- ja arendustegevuse toetamine peab ühe tsentraliseeritud struktuuri kaudu käima. ?Kui ettevõte ise investeerib osa kasumist tootearendusse, võiks see juba piisav olla,? ütleb Näks ja lisab, et IB Krates ei saagi muud moodi kui investeerides suure osa kasumist tootearendusse: 2001. aastal 10% käibest, 2002 üle 50%.
    Vuugihermeetikute tootmise ja hulgimüügiga tegeleva OÜ Krimelte juhid Jaan Puusaag ja Jaanus Paeväli on kahtleval seisukohal. ?See on selline saja agaga küsimus. Kuidas ma saan kindel olla, et see raha läheb just sinna? Me juba niigi investeerime innovatsiooni niivõrd palju.? Nad ei usu, et Reformierakonna idee leiab väga suurt toetuspinda ning arvavad, et reformikad on teinud väga julge ettepaneku.
    Nii Erki Mölder kui ka Tõnu Näks tunnistavad, et Eesti turg on liiga väike, et arenduskulusid tagasi teenida. ?Isegi Skandinaavia turg on väike,? ütleb Näks ja toob näite IB Kratese kogemustest. ?Me oleme Skandinaavia turule viidud toote arenduskuludest osa juba korstnasse kirjutanud. Tegemist on ni?itootega ja ni?? on väiksel turul nii väike, et ei kata arenduskulu.?
    Erki Mölder peab võtmesõnaks eksporti: ?Võib-olla innovatsioonist tulenev mastaabisäästuefekt tekib alles miljardikroonise aastakäibe või 50 miljoni inimesega turu juures. Ettevõtted peaksid rohkem tegelema eksporditurgude suurendamisega, see on ka ainus võimalus innovatsiooni finantseerida,? arvab Mölder ning rõhutab ka riigi rolli.
    ?Riigil on kümme aastat olnud poliitika, et ei sekku, ei tee strateegilisi ega muid otsuseid, las tööstus areneb nii, nagu areneb. Nüüd on see aeg aga möödas! Riik peab hakkama tähelepanu pöörama just tärkavatele harudele või ka innovatsioonile olemasolevates tööstusharudes,? ütleb Mölder ja lisab, et riik peab oma meetmed suutma välja töötada nii, et need oleks kasutatavad lihtsalt ja efektiivselt.
    Mölder kiidab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja käidud riskikapitalifondi loomise ideed, sest Eestis puudub praegu süsteem, mis suudaks hea idee firmani viia. ?Kui ülikooli teaduril tekib idee, mis vajab 2 miljoni krooni eest katsetusi, on tal peaaegu võimatu neid teostada, tõestamaks, et idee on hea.? Mölder avaldab lootust, et tänu riskikapitalile tekivad kõrgtehnoloogilised, teadusmahukad ettevõtted.
    Erki Mölder usub, et infotehnoloogia, biotehnoloogia ja materjalitehnoloogia areng on veel piisavalt kiire ja algusjärgus, et Eesti jõuaks kaasa rääkida. ?Pole veel toimunud ei kapitali ega intellektuaalse omandi akumulatsiooni, mis oleks kaasa toonud kõrged sisenemisbarjäärid. Nendes sektorites on veel võimalik puhtalt akadeemilise ja teadusliku info põhjal, mis meil olemas on, jalga ukse vahele saada. Kui hiljaks jääd, on suur osa väljatöötatust patentidega kaitstud ja läinud ka nii massiivseks, et sinna pole võimalik väikestel firmadel (ega ka riikidel) sisse saada,? räägib Mölder.
    Ta lisab, et tehnoloogiad, mis võiksid läbimurde saavutada, peavad olema globaalsed: ?Ei olegi võimalik algusest lõpuni kõike ise teha ? tähtis on olla väärtusahela loomises sees ning pakkuda seda, milles me tugevad oleme. Loomulikult on tähtis, et ei lastaks nahka üle kõrvade tõmmata. Siinjuures on oluline aspekt intellektuaalse omandi loomise ja kaitsmisega seotud küsimused,? avaldab Mölder oma mõtteid.
    Tallink Grupi tegevjuht Kalev Järvelill ei ole Reformierakonna ettepanekusse süvenenud: ?Kas see on nagu mõni uus maks? Vaevalt, et ükski ettevõtja on valmis 10% kasumist ära andma. Ja mis see innovatsioon üldse konkreetselt on? Oma firma arendamiseks kulutame niigi. Meie arendame peotehnoloogiat,? ütleb Järvelill mahlakalt.
    - Kristen Michal, Reformierakonna peasekretär
    Reformierakonna koostatud teksti näol on tegemist ettepanekuga keskenduda ühiskonna jaoks olulise probleemi lahendamisele: arendustegevusele, innovatsioonile, teadusmahuka tootmise arendamisele.
    Tahame selle aasta lõpuks välja selgitada, missugune on ettevõtjate, teadlaste, poliitikute, meedia- ja ametiühingutegelaste suhtumine ettepanekusse. Seni oleme tagasisidet saanud mitmelt ettevõtjalt ja teadlaselt. Ühe võimalusena on välja pakutud ühise riskikapitalifondi loomist.
    Teadus- ja arendustegevus vajab senisest suuremat rahastamist erasektori poolt. Vormi üle tuleb vaielda. Samuti raha kogumise ja kasutamise korra üle. Kava üksikud osad on diskuteeritavad, kaasa arvatud 10% kasumiosa eraldamine arendustegevuseks. See number pole mingi püha lehm.
    Tegemist ei ole maksuga, vaid vabatahtliku kohustusega, mida kokkuleppega ühinejad endale võtavad. Eesmärk on, et teaduse saavutused jõuaksid kiiresti ettevõtjate tegevusse ja toodangusse. Rahvusliku majanduse arendamiseks ei piisa üksnes rahvuslikust teadusest. Vajame maailma teaduse parimaid saavutusi.
    Erakondade poolt ei ole vastuseisu meie arvates ette näha, sest praeguses kavas neile asetatavad kohustused on fikseeritud ka parlamendis juba heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse strateegias.
    Autor: Kai Vare
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Börsid alustasid uut kvartalit korraliku langusega
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Riik võtab Tallinna Haiglalt toetuse ära Kõlvart: siis haiglat ei tule
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.