Idee investeerida osa kasumist arendusse väärib kaalumist

Süsteemiarenduse ja tarkvaraarendusega tegeleva IB Krates OÜ arendusjuht Tõnu Näks ütleb, et suhtub Reformierakonna ideesse hästi, aga kahtleb, kas teadus- ja arendustegevuse toetamine peab ühe tsentraliseeritud struktuuri kaudu käima. ?Kui ettevõte ise investeerib osa kasumist tootearendusse, võiks see juba piisav olla,? ütleb Näks ja lisab, et IB Krates ei saagi muud moodi kui investeerides suure osa kasumist tootearendusse: 2001. aastal 10% käibest, 2002 üle 50%.

Vuugihermeetikute tootmise ja hulgimüügiga tegeleva OÜ Krimelte juhid Jaan Puusaag ja Jaanus Paeväli on kahtleval seisukohal. ?See on selline saja agaga küsimus. Kuidas ma saan kindel olla, et see raha läheb just sinna? Me juba niigi investeerime innovatsiooni niivõrd palju.? Nad ei usu, et Reformierakonna idee leiab väga suurt toetuspinda ning arvavad, et reformikad on teinud väga julge ettepaneku.

Nii Erki Mölder kui ka Tõnu Näks tunnistavad, et Eesti turg on liiga väike, et arenduskulusid tagasi teenida. ?Isegi Skandinaavia turg on väike,? ütleb Näks ja toob näite IB Kratese kogemustest. ?Me oleme Skandinaavia turule viidud toote arenduskuludest osa juba korstnasse kirjutanud. Tegemist on ni?itootega ja ni?? on väiksel turul nii väike, et ei kata arenduskulu.?

Erki Mölder peab võtmesõnaks eksporti: ?Võib-olla innovatsioonist tulenev mastaabisäästuefekt tekib alles miljardikroonise aastakäibe või 50 miljoni inimesega turu juures. Ettevõtted peaksid rohkem tegelema eksporditurgude suurendamisega, see on ka ainus võimalus innovatsiooni finantseerida,? arvab Mölder ning rõhutab ka riigi rolli.

?Riigil on kümme aastat olnud poliitika, et ei sekku, ei tee strateegilisi ega muid otsuseid, las tööstus areneb nii, nagu areneb. Nüüd on see aeg aga möödas! Riik peab hakkama tähelepanu pöörama just tärkavatele harudele või ka innovatsioonile olemasolevates tööstusharudes,? ütleb Mölder ja lisab, et riik peab oma meetmed suutma välja töötada nii, et need oleks kasutatavad lihtsalt ja efektiivselt.

Mölder kiidab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja käidud riskikapitalifondi loomise ideed, sest Eestis puudub praegu süsteem, mis suudaks hea idee firmani viia. ?Kui ülikooli teaduril tekib idee, mis vajab 2 miljoni krooni eest katsetusi, on tal peaaegu võimatu neid teostada, tõestamaks, et idee on hea.? Mölder avaldab lootust, et tänu riskikapitalile tekivad kõrgtehnoloogilised, teadusmahukad ettevõtted.

Erki Mölder usub, et infotehnoloogia, biotehnoloogia ja materjalitehnoloogia areng on veel piisavalt kiire ja algusjärgus, et Eesti jõuaks kaasa rääkida. ?Pole veel toimunud ei kapitali ega intellektuaalse omandi akumulatsiooni, mis oleks kaasa toonud kõrged sisenemisbarjäärid. Nendes sektorites on veel võimalik puhtalt akadeemilise ja teadusliku info põhjal, mis meil olemas on, jalga ukse vahele saada. Kui hiljaks jääd, on suur osa väljatöötatust patentidega kaitstud ja läinud ka nii massiivseks, et sinna pole võimalik väikestel firmadel (ega ka riikidel) sisse saada,? räägib Mölder.

Ta lisab, et tehnoloogiad, mis võiksid läbimurde saavutada, peavad olema globaalsed: ?Ei olegi võimalik algusest lõpuni kõike ise teha ? tähtis on olla väärtusahela loomises sees ning pakkuda seda, milles me tugevad oleme. Loomulikult on tähtis, et ei lastaks nahka üle kõrvade tõmmata. Siinjuures on oluline aspekt intellektuaalse omandi loomise ja kaitsmisega seotud küsimused,? avaldab Mölder oma mõtteid.