Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võtmevaldkonnad aitavad uksi avada
Kuidas muuta Eesti ühiskond teadmistepõhiseks? Küll oleks hea, kui me saaksime foorumi pealkirjades esitatud küsimustele päris selged vastused. Ilmselt see päris nii pole.
Kui räägime teadmistepõhisest ühiskonnast, peame defineerima, mis see on. Töödefinitsioonina võime öelda, et teadmisteühiskond oskab oma teadmisi kasutada heaolu huvides. Kui tahame teadmisi kasutada, on olulisem omada informatsiooni.
Info teadmistest on võtmeküsimus. Oskus on noppida välja neid teadmisi, mida meil vaja on ja osata juurde hankida neid, mida ei ole.
Võtmevaldkondades oleme oma suunad kirja pannud. Nendeks on IT, biomeditsiin, materjalitehnoloogia. Võtmevaldkondades on meil kogunenud suur teaduslik potentsiaal, millest oleks suur kasu meile ja meie tööstusele.
Kui teadus ja ühiskond on elevandiluust tornis ühiskonnast eraldi, siis see ei tööta. Oluline on kattuv osa ja ka see osa teadusest, millest ühiskond ei tea. Näiteks Faraday avastatud elektromagnetiline efekt ei tundunud olema ühiskonnale vajalik, aga nüüd teame küll, milleks see on oluline. Teadus on teinekord samm või kaks ühiskonna vajadustest ees.
Teadmistepõhine ühiskond on pidev muutumine, kus me oskame hinnata teineteist, hoides püsiväärtusi. Väga palju püsiväärtusi on kirjas ka meie ühiskondlikkus leppes.