Ka muidu vaikses kontoriruumis võib halvasti paigaldatud kärarikas ventilatsiooniseade töötajad end halvasti tundma panna, rääkimata tööpaikadest, kus häälekaid seadmeid korraga töötamas rohkem.

Inimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20?22 000 Hz. Müra mõõdetakse detsibellides (dB), ohutu müraintensiivsus on 85 dB. Kuulmishäired tekivad juba, kui 100 dB müratasemega ruumis viibitakse paar minutit. Kui kuulmist on kord kahjustatud, paranemist enam loota ei ole ning tagajärjed on pöördumatud.

Silja ja Argo Soone värske õpik ?Töötervishoid ettevõttes? õpetab mürataset lihtsal viisil hindama ? kahe inimese vestluses, kui nende vahemaa on meeter, peab olema kuulda häält tõstmata tavalist kõnet. Kui kõnet kuuleb, on müratase 85 dB piires. See on müra piirnorm ja ei tekita mürakahjustust ka ilma kuulmiskaitsevahenditeta.

Pidevalt häirivas mürakeskkonnas viibijal on stress ja terviserikked kiired tulema. On inimesi, kes taluvad müra paremini, ja ka neid, kel sellises töökeskkonnas töötamine keeruline. Pikaajaline müra kahjustab aga kõigi tervist. Keskendumine on raske ning tihedate puhkepausideta väsib inimene kiiresti ja töös tehakse sagedamini vigu.

Valides viimistluseks akustiliselt sobivamad materjalid ja paigutades tööpaikadesse sirme ja vaheseinu saab kahjulikku müra vähendada. Ka hea hooldus vähendab masinate ja seadmete müra.

Eriti tähelepanelikult tuleks jälgida töötingimusi, kui müratase on pidevalt kõrge ja töötegemine käib ohtlike masinatega. Siis on hoiatuste ja häiresignaalide kuulmine raskendatud ja tööõnnetused varmad tulema. Töötajate omavaheline suhtlemine sellises keskkonnas on seetõttu eriti oluline. Võimalusel tuleks kasutusele võtta alternatiivsed suhtlemisvahendid, soovitab Rahvusvahelise Tööbüroo ergonoomiaõpik. Samas pakutakse välja üks variant, kuidas hoiatussignaale töötajale edastada ? töötegija silmade kõrgusele tuleb paigaldada signaallambid. Signaallambid on suisa hädavajalikud, kui töömees kasutab ka kuulmiskaitsevahendeid.