Pihuarvutiga müügimees aitab laotööd korraldada

Mobiilse müügimehe lahenduse puhul räägitakse pidevalt, kui palju hoiavad ettevõtted müügiinimeste tööaega kokku, saates tellimusi automaatselt ettevõtte majandustarkvarasse, kuid tavaliselt ei mainita seda, kuidas see mõjutab ettevõtte laotöö korraldamist.

Tüüpiliselt käivad müügimehed kauplusest kauplusesse, leides alles pärastlõunal aega edastada tellimused ettevõttesse komplekteerimiseks. Selle ajani on laotöötajad pooleldi jõude, tellimuste saabumisel on koormus aga normaalkoormusest, millega komplekteerijad ja väljastajad toime peavad tulema, kordi suurem. Nii tekivad vead kauba komplekteerimisel, laotöötajad teevad ületunde, autod võivad hilineda jne.

Tellimuste pideval laekumisel ettevõtte majandustarkvarasse on otsene efekt laotöö korraldamisel. Müügimees saadab tellimusi kohapeal kliendi juures olles terve päeva jooksul. Selle tulemusena on lao töö sujuvam ja organiseeritum, komplekteerijad teevad vähem vigu, ei tehta ületunde, autod väljuvad varem jne. Ettevõtetes, kus tellimis- ja tootmistsükli vahel on vähe aega ja tellimusi tehakse hetkel toodetavale toodangule, on võimalik tellimuste varasema kohalolu korral paremini ka tootmist planeerida.

AS Liviko peab oma ettevõtte logistikaprotsesside optimeerimist tähtsaks ja tuginedes eelnevale hinnangulisele arvestusele, otsustas müügiefektiivsuse tõstmiseks ja laotöö optimeerimiseks kasutusele võtta pihuarvutitepõhise mobiilse müügisüsteemi SaleSpot.

Kaua Liviko PDA-põhist müügisüsteemi SaleSpot kasutab? Mitu inimest seda kasutab?

Kasutamist alustasime selle aasta suvest ja hetkel teeb tellimusi läbi pihuarvuti üheksa müügiinimest.

Mis oli pihuarvutite-põhise müügisüsteemi kasutuselevõtmise eesmärk?

Põhilisteks eesmärkideks oli müügiefektiivsuse suurendamine ja meie peamise kitsaskoha, logistilise protsessi parem juhtimine. Soovisime kiirendada müügitellimuste jõudmist lattu ja seal kaubatellimuse komplekteerimist ja kliendile lähetamist.

Millised olid tulemused?

Paremad, kui oskasime loota. Müügimeestel tekkis päevas keskmiselt kuni 50 minutit müügitöö teostamise aega juurde tellimuste faksimise ja lattu toimetamise arvelt.

Laotöö muutus organiseeritumaks, kuna tellimused saabuvad ühtlaselt päeva jooksul alates hommikul kella kaheksast. Varem saadeti tellimusi faksi või telefoni teel, kui müügimeestel parasjagu võimalust oli. Hommikul seisis ladu jõude, kuna tellimusi ei olnud. Kui siis kõik tellimused ühekorraga pealelõunal saabusid, oli tööd jälle liiga palju korraga ees.

Tihti komplekteeriti koormaid poole ööni. SaleSpoti kasutuselevõtmisega paranes laotöö planeerimine märgatavalt, komplekteerimine ühtlustus, autod saavad varem välja sõita, ületunnid jäävad ära, muudetud on laopersonali töögraafikuid jne.

Kas Liviko on ka välja arvestanud, mis on investeeringu tasuvusaeg?

Investeeringu täpset tasuvusaega on raske öelda, hinnanguliselt jääb see aasta-pooleteise piiresse. Kuid kindlalt võime juba praegu väita, et vabanenud ajaressurss, mille oleme suunanud lisamüükidesse ja kliendisuhete tugevdamisse, peegeldub juba tänastes müüginumbrites.

Miks valisite süsteemiks SaleSpoti, tegemist pole just kõige odavama lahendusega?

Põhjuseid oli mitmeid. Odav süsteem pole mitte alati parim lahendus, seda eriti IT-valdkonnas, kus lahendused muutuvad kuudega. Vaadatud ja testitud sai mitmeid eri süsteeme ja lahendusi. SaleSpot sobis ootuste ja soovidega kõige paremini. Hindasime ka pakkuja paindlikkust ja vastutulekut kliendi soovidele. Otsustavaks sai lahenduse täielik integreeritus meie majandustarkvaraga Navision, igasuguse lisakäsitsitöö puudumine ja loomulikult funktsionaalsus.

Kas sellise süsteemi kasutuselevõtmine tekitas esialgu palju probleeme?

Meie süsteemi juurutas BCS Itera meeskond, nad on professionaalsed ja toetavad ka meie majandustarkvara Navision. Nendega on meil pikaajaline koostöö ning tõenäoliselt läks süsteemi juurutamine meil seetõttu valutult.

?Mobiilsed müügimehed? on Eesti ärimaastikul juba tavaline nähtus. Pihuarvuteid ja GSM-sidet kasutades tehakse tellimusi üle Eesti mitmekümnesse Eesti ettevõttesse.

Uudiseks mobiilse tellimuse juures on skanneri kasutamise võimalus. Pihuarvutiga ühendatud skanneriga üle vöötkoodi tõmmates leiab tarkvara vajaliku toote üles vähem kui sekundiga. Nii muutub kiiremaks kogu tellimuse vormistamise protseduur. Seega kulutab mobiilne müügimees nüüd kliendi juures senisest vähem aega tellimuse vormistamisele ning rohkem jääb aega väljapaneku ülevaatamisele, uute toodete tutvustamisele ning muudele kliendisuhte hoidmise seisukohast olulistele tegevustele.

Skanneriga toodete otsimine on kindlasti eriti vajalik nendele firmadele, kelle tootevalikud on suured (3000 toodet ja enam), kuid kasulik on see loomulikult ka väiksematele hulgimüügiga tegelevatele firmadele. Skanner on ühendatud Compaqi iPAQi pihuarvutiga.

Vöötkoodi lugemine skan-neriga on üks tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmise võimalusi. Paljudes tööstusharudes avastatakse, et mobiilsed sidelahendused ja skannerite kasutamine aitavad saavutada ja säilitada konkurentsieelist. Firmades, kus juba eelnevalt on kasutatud pihuarvuteid, annab skanneri kasutamine juurde lisafunktsionaalsusi ja parandab märgatavalt kasutajate töö tulemuslikkust. Näiteks saab edastada tellimused täpselt ja ülikiiresti, kaubad ja info läbivad tarneahela kiiremini ning lõpptulemusena paraneb kliendi rahulolu.

Skännerit plaanib pihuarvuti lisavarustusena hakata kasutama Kaupmees & Ko.

Triipkoodide ja skannerite kasutamine pole vaid kaubanduse pärusmaa. Logistikaettevõttedki on selles peituva aja- ja kulude kokkuhoiu avastanud. Näiteks hakkas triipkoodiga tükikaupa markeerima ekspedeerimisfirma Schenker, dokumentide käsitlemise hõlbustamiseks hakkas seda kasutama Smarten Logistika. Schenkeri tegevjuht Meelis Arumeel räägib, et selle põhjuseks on kaubakäsitlemise kiirendamine ning veoprotsessi läbipaistvamaks muutmine.

?Vastavalt raamatupidamise nõutele tuleb kliendile esitatud arve-saateleht pärast temapoolset allkirjastamist võtta taaskord arvele kui aktsepteeritud nõue, see tähendas varem inimese poolt arvutis manuaalset märkimist, mis oli aeganõudev ning kulukas,? selgitab Smarten Logistika arendusdirektor Jarno Kaal. ?Nüüd sisestame triipkoodiga arved skanneri abil otse infosüsteemi. Et Smarten Logistika töötleb joonkoodiga neljandiku väljastatud arvetest, ca 7500 arvet kuus, annab see märkimisväärse tööjõu ja aja kokkuhoiu.?

Smarten tegi vajaliku tarkvara ise, otsene süsteemi investeering oli vaid skanneri ost ehk 5000 krooni.