Hirmus on inimene, ütles Lembitu. Kinnisvaramaks, pangahoiuste maks, tehingumaks... Lembitu öeldu on vägagi aktuaalne, mõeldes Rahvaliidu soovitud uute maksude peale.

Rahvaliidu vastutustundetud avaldused teevad halba nende poolt kaitstavatele ühiskonnagruppidele endile. Kui maksuküna lüüakse lõplikult lõhki, ei tõuse järgmisest aastast ka tulumaksuvaba miinimum, millega kannatavad kõik. Mis aga vääramatu jõuga tuleb, on kaudsete maksude tõus ? samal hetkel ELi astumisega. Rahvaliidu valijad avastavad ühtäkki, et neid on petetud.

Me ei ole kindlad, kas Rahvaliidu kiirkorras, vähem kui nädalaga, välja öeldud uutel maksu- ja rahakulutamise ideedel on tõsi taga või on tegu üksnes ähvardusega. Samasugusega, nagu teevad huligaanid koolidele või kaubanduskeskustele, teatades pommist. Me võtame Rahvaliitu (veel) tõsiselt ja püüame näidata, milles nad meie arvates eksivad.

Rahvaliit kurdab, et neid ei mõisteta, ehkki nende sõnum on lihtne: kui tulumaksumäär väheneb, peavad muud maksud tõusma või rakenduma uued maksud, et üldine maksukoormus ei langeks. Me ei ole kindlad, kas maksukoormuse protsendi konstantsus sisemajanduse koguproduktist peab olema eesmärk omaette; kas kallis riik on tingimata efektiivne riik; kas suuremate riiklike kulutuste juures läheb lisaraha üksnes vaesematele elanikkonna kihtidele?

Rahvaliit ei mõista (või ei taha mõista), et madalamad maksumäärad ei pruugi vähendada tegelikke maksulaekumisi riigikassasse. Kui tänu madalamatele maksumääradele tuleb Eestisse lisainvesteeringuid, uusi töökohti, kasvab eksport, siis tegelikud maksulaekumised suurenevad.

Rahvaliidule väike kodune mõtlemisülesanne: kas 35protsendiline maksukoormus 120 miljardist SKP kroonist tähendab suuremaid või väiksemaid tegelikke maksulaekumisi kui nt 50% 80 miljardist kroonist? Kui ettevõtlus on kõrgete maksude tõttu pärsitud, saavutame küll kergesti nt 50protsendilise üldise maksukoormuse, aga maksubaas ise, üllatus-üllatus, on ahenenud. Et ikka kasvavas mahus makse kätte saada, tõstame veel maksumäärasid; pole ainult aktiivsust ja ettevõtlikkust, millelt seda maksu laekuks. Seega: kas maksustada saja protsendiga nulli või null protsendiga lõpmatust? Kui esimene variant annab vastuseks kindla ümmarguse nulli, siis teine variant võib anda, sõltudes tingimustest, järjest kasvava positiivse tulemi.

Uute maksuobjektide lisamine, nagu pangahoiused, valuuta- ja börsitehingud, kinnisvara, tekitab olukorra, kus raha hakkab vältima Eestit ? nii välis- kui oma inimeste raha. Milleks hoida raha Eesti kommertspangas, kui seda võib kahanemise eest hoida ?veitsis või mõnes offshore?i piirkonnas?

Milleks sooritada tehinguid Tallinna Börsil, kui on teisigi börse, ja siin ?listitud? börsifirmad kolivad kauplemiseks mujale. Kas on otstarbekas soetada Eestis kinnisvara või hoopis Hispaanias? Härrad, rahvaliitlased, kas te ei karda, et Eestist kolitakse üldse minema? Sest võrdselt rikas olla pole võimalik, saab olla võrdselt vaene.

Autor: ÄP