Ärivennad Sõnajalad vilistavad piirangutele

Oleg ja Andres Sõnajalal lasub eelmise aasta juunist ärikeeld ja nende pankrotihaldur nõuab perekonnalt offshore-firmasse raha väljakantimise hüvitamist. See aga ei takista perekonnal sugulaste ja sõprade kaudu ligi 2000 hektarit maad omamast. Tekkinud on olukord, kus võlausaldajatele kümned miljoneid võlgnevad ärimehed kontrollivad Eestis maad ligikaudu oma võlgadega samas vääringus.

Äripäeva meelest näitab Sõnajalgade juhtum, et maamüügipiirangud ei ole teeninud oma eesmärki ega kaitsnud kohalikke ostjaid. Samuti on selge, et Eestis saab vilistada ka ärikeelu peale.

Sõnajalad on ostnud kokku rohkem kui Kihnu saare suuruse osa Eestist. Nad on kasutanud oma maaoste tehes seaduslikke viise ehk sõpru ja sugulasi. Ei saa ju ometi ära keelata, et Sõnajalgadel on haruldane ämm. 70-aastane vanaproua on viies maakonnas FIEna registreeritud ning ta on mitme Sõnajalgadega seotud firma omanik, asutaja ja nõukogu liige. Seaduslik on seegi, et Sõnajalad on käinud mõnel pool kohalike elanike uste taga, et saada neilt teatud summa eest volitust maade enampakkumisel osalemiseks. Kohalikel ju hea meel midagi taskusse saada.

Ja et Sõnajalad seejuures rääkisid maainimestele Eestimaa päästmisest välismaalaste käest, pole ju suurem kuritegu kui erakondade valimislubadused. ?Me ei ole omanikud, oleme äriprojektide arendajad,? ütleb Andres Sõnajalg ise. Sõnajalad ning nendega seotud inimesed ja firmad pole tõepoolest maad edasi müünud. Ometi miski siin ei klapi. Sest samal ajal, kui Sõnajalgade võlausaldajad ootavad neilt kümnete miljonite tagastamist ? ainuüksi Ühispangale võlgneb Sõnajalgade pankrotistunud ettevõte Ämälärd 47 miljonit krooni ? liiguvad vennad uutele jahimaadele ja investeerivad maade näol tulevikku.

Pankrotihalduri Mare Armi hinnangul on lootust Sõnajalgadelt kätte saada kuni 13 miljonit krooni. Ülejäänu on niikuinii läinud. Sõnajalgade tegevus näitab kolme asja. Esiteks: kuni meil selliseid maade kokkuostjaid jätkub, puudub peamiselt välismaalaste hirmus kehtestatud maamüügi piirangutel mõte. See tiivustab ainult äritsejaid kirjeldatud skeeme kasutama, et kunstlikult allaaetud hinna eest hangeldamiseks maatükke osta. Äripäev on alati arvanud, et maamüügipiirangud oleks õigem kaotada. See muudaks omandussuhted läbipaistvamaks.

Teine asi, mida Sõnajalgade tegevus välja toob, on ärikeelu nõrk jõud. Oleg ja Andres Sõnajalg ei tohi ühegi äriühingu juhatusse või nõukokku kuuluda, kuid teevad seda siiski. Ise toovad nad põhjenduseks, et vastav märge ei pruugi alati olla äriregistrisse jõudnud.

Ka ASi Ämälärd pankrotihaldur Mare Arm kinnitab, et ärikeelu kohaldamine on praktikas problemaatiline. Seega on hetkel 44 inimesele kehtiv ärikeeld piirang, mis tegelikult ei toimi. Eesti korrakaitseorganid peaksid paremini hoolitsema selle eest, et inimesed kohtu määratud karistust kannaksid.

Kolmandaks võime aga veenduda, et tegus ärimees ei pea Eestis maha jäetud võlgade pärast muretsema.

Autor: ÄP