OÜ Toru-Jüri põhitegevus on katelde, väikekatlamajade ning pumpade müük ja paigaldus. Firma administratsioon ja keskladu asuvad Viljandis, samuti ka müügikeskus.
Müügivõrgustikku kuuluvad kaupluslaod Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Erinevalt sarnaseid kaupu kataloogidest müüvatest konkurentidest on firma äriidee põhikaupade olemasolu piirkondlikes müügikeskustes.
Tegevuse algaegadel kasutas firma kaupade filiaalidesse laiali- ja lõpptarbijateni kohaleveoks vaid oma kaubabussi. Müügimahtude kasvades ja filiaalidevõrgustiku arenedes hakkas oma transpordivahendi potentsiaal ammenduma, seda eriti müügi suvisel kõrgperioodil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Et filiaalides ei tekiks kaupade defitsiiti ja kaubad kojuveoteenusega ostnud kliendid saaksid sobivaks ajaks teenindatud, otsustati transporditeenust vastavalt vajadusele sisse ostma hakata.
Oma autode juurdeostmine muutub müügimahu suure kõikumise tõttu Toru-Jüril järjest vähem mõttekaks.
Suvel on neil müügimaht talvega võrreldes ca neli-viis korda suurem, mis tähendab, et suvel peaks firmal oma transpordivajaduse rahuldamiseks olema neli-viis kaubabussi või mingit muud veovahendit, mis talvel tööta jääksid.
Koostööd Schenkeriga alustati mõned aastad tagasi müügi kõrghooajal, kui firma müügivõrk Jõhvi kaupluse võrra laienes. Selleks hetkeks oli firmal selge, et ühe transpordivahendi ressursist ei piisa, kuid polnud ka rentaabel soetada täiendavaid veovahendeid ning palgata autojuhte, sest talveperioodil, nõudluse kahanedes, oleks juhid jäänud rakenduseta.
Transporditeenuste sisseostmine on firmas seotud müügimahu kasvuga.
Praegu ostab Toru-Jüri sisse Viljandi kesklaost kauba laialiveoteenust Pärnu, Tallinna, Tartu ja Jõhvi müügikeskustesse, vajadusel ka filiaalidevahelist transporti ning üle-eestilist vedu lõpptarbijateni.
Erinevaid alternatiive kaaludes otsustas Toru-Jüri praeguse partneri, Schenkeri kasuks, sest nende pakutav teenus oli üle-eestiline, süsteemne, regulaarne, tagatud olid garantiid ning eksisteeris perspektiiv vajadusel juurde osta rahvusvahelisi vedusid ja laoteenuseid.
Seevastu ühe autoga veofirmad ei suutnud konsolideeritud veosüsteemi puudumise tõttu vastuvõetava hinna-kiiruse suhtega pakkuda näiteks tihti vajaminevat Viljandi- ja Pärnuvahelist ühele alusele pakitud kauba vedu. Paljude juhuvedajate igapäevane administreerimine kõigi filiaalide ja klientide teenindamiseks oleks firma piiratud tööjõu juures olnud ka liialt aeganõudev ja keerukas, kusjuures sel juhul puuduks garantii, et vajalik veoteenus alati käepärast on.
Logistikapartneri igapäevase regulaarliiklusega jaotussüsteemis on vedu garanteeritud tellimusjärgsel tööpäeval. Seejuures võimaldas logistikapartneri jaotussüsteem korraldada kaupade liikumist allhankijate juurest otse filiaalidesse või lõpptarbijaile ning langes ära vajadus kaupu kesk- või piirkondlikku lattu tuua. Samuti muutus võimalikuks kaupu filiaale läbimata lõpptarbijani vedada. Seega vabaneti veoteenust kasutades suurest hulgast administratiivsest tegevusest, et paremini keskenduda müügitegevusele.
Autor: Lauri Adler