• OMX Baltic0,36%301,09
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,29%2 074,65
  • OMX Vilnius0,64%1 210,13
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,32%8 795,34
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • OMX Baltic0,36%301,09
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,29%2 074,65
  • OMX Vilnius0,64%1 210,13
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,32%8 795,34
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • 04.12.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurepärane masin töökohtade loomiseks

Käesoleva aasta III kvartalini äratas USA majanduses suurimat kahtlust tööpuuduse vähendamise pürroslik iseloom. Septembri ja oktoobri jooksul kasvas tööhõive aga 290 000 töökoha võrra, tublisti ületades enamike prognooside pakutu. Samas kui teeninduses loodi üle 300 000 uue töökoha, kaotati tööstuses rohkem kui 50 000 töökohta. Seda ei saa põhjendada majanduse pikaajalise kaldumisega tööstuselt teeninduse poole.
Samal ajal osutab hüpe tööjõu tootlikkuses ? 7,2% III kvartalis ?, et tööstussektoris on veel tublisti lisavõimsust. Seega ei tasu arvata, et USA tööhõive paranemine tuleks töökohtade kaudu tehastes. See on hoopis teenuste suurem paindlikkus, mis USAs on tööhõive kasvu taastanud. Tõendeid kasvu kohta on külluses. Näiteks on suur kaubamaja Kohl?s avanud oktoobris 48 uut müügikohta, palgates neist igasse umbes 140 inimest. Supermarketite kett Stop & Shop on uuesti tarvitusele võtnud kättetoimetamisteenuse kassast kliendi autoni, millest kümneid aastaid tagasi loobuti, ja pikendanud paljude poodide lahtiolekuaegu.
Ameerika uuestisündinud teenindusökonoomika on teravas kontrastis, mida näeb Euroopas. Euroopa Komisjoni (EK) range konkurentsipoliitika tõttu on Euroopa liikunud tööstuse elujõulisemaks muutmise poole. Teeninduses on piirangute kaotamine olnud tagasihoidlikum ilmselt seetõttu, et teenused on rahvusvahelisele konkurentsile vähem avatud ja seega on vanu kitsarinnalisi reegleid kergem säilitada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tulemuseks on see, et Euroopas põhjustab nõudluse suurenemine teenuste järele, erinevalt USAst, pigem kõrgemaid rendihindu kui töökohtade loomist. Võtkem lihtne näide taksolitsentsidest: kui taksolitsentside arv on fikseeritud ja tarbijad hakkavad taksosid sagedamini kasutama, võib äärmisel juhul näha pigem nõudluse kasvu võimsate Mercedeste järele kui töökohtade arvu kasvu.
USA majanduse hea indikaator on see, kui palju inimesi teie eest supermarketi kassa juures hoolitseb. Paljudes Euroopa riikides peate selle asemel vaatama stereo kvaliteeti taksos.
Tööjõuturu paindlikkus USA teenindussektoris on tõepoolest hämmastav. Tagasilanguste ja majandusbuumide ajal võib näha muutusi restoraniettekandjate kvaliteedis ja arvus, kauplusepersonali suuruses ja puhastusteenuste kättesaadavuses.
Õitsvatel 90ndatel oli peaaegu võimatu leida vabade töökohtade täitmiseks kvalifitseeritud personali. Bushi administratsiooni stagneerunud aastate jooksul oli selliseid töötajaid külluses. Euroopas neid erinevusi lihtsalt ei näe: kõigil kelneritel, nõudekoristajatel ja kokkadel on tööhõivegarantii.
Osaliselt seisneb probleem selles, et ajutisel lühiajalisel tööl on Euroopas väga halb kõrvalmaik. Väike tööhõive kasv, mida Euroopas hiljuti näha võis, on aga enamasti ajutiste töökohtade tulemus. Sellest hoolimata nähakse selliseid töökohti üldiselt kui nende ettevõtete ?salaplaane?, kes soovivad töötajaid oma suva järgi töölt lahti lasta. Sageli unustatakse asjaolu, et takistused lühiajalistele töölepingutele viivad pikaajaliste töötuslõksudeni. Üldiselt hoiavad Mandri-Euroopa töötajad ja juhatused kinni paljudest vanadest klassivastuoludest, mis esmakordselt kerkisid esile 19. saj industrialiseerimisega. USAs on sellised meeleolud tunduvalt vähem kultuuri juurdunud. 19. saj juhtivad Ameerika mõtlejad ? ja isegi ametiühingutegelased ? rääkisid huvide harmooniast töölisklassi ja kapitali vahel ning töötajad ja juhid näevad üksteist rohkem partneritena. See on tähelepanuväärne hiiglasliku ja veel suureneva ebavõrdsuse valguses USA ettevõtete töötasudes. Palgalõhe tööliste ja tegevdirektorite vahel on USAs tunduvalt laiem kui Euroopas, ometi on vimm ?bossi? vastu Euroopas palju suurem.
Siiski hakkavad asjad Euroopas muutuma. Vargsi hakkavad EK konkurentsiametid professionaalsete teenuste osas rangemaks muutuma. Kui nad kord advokaatide ja raamatupidajate hubased kartellid kontrolli alla saavad, peavad teised teenused ilmselt suuremale konkurentsile avatumaks muutuma ja sellega töökohtade loomise suurepäraseks veduriks saama. Hoolimata Euroopa ametiühingutest hakatakse ajutisi töökohti aktsepteerima. Ameerika teenindustööstuse töökohtade loomise masin võib olla teel üle Atlandi ookeani.
© Project Syndicate
Autor: Alberto Alesina

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele