EPL: TÜ arengukava seab ohtu õppejõudude arvu

Eesti Päevaleht küsis mitmelt Tartu Ülikooli professorilt, mis muutub üliõpilaste elus pärast arengukava vastuvõtmist ning elluviimist.

Suurima üliõpilasi puudutava muudatusena nimetasid mitmed õppejõud auditoorse õppe osatähtsuse vähenemist kümne protsendi võrra.

Üliõpilastele tähendab see suuremat iseseisvat tööd ning õppejõududele võimalikku töökaotust. ?Kui loengute arv väheneb, siis tõenäoliselt tähendab see ka õppejõudude arvu vähenemist,? ütles Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna juhataja Jüri Allik.

Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ei soovita siiski igast arengukavas kirjas olevast lausest tonti otsida. Tema sõnul ei tähenda veel järk-järgult suurenev iseseisva õppetöö osatähtsuse tõus, et õppejõud ülikoolist massiliselt ära kaoksid. ?Keegi peab ka iseseisvad tööd ette valmistama ja läbi vaatama,? lisas Aaviksoo.

Tartu Ülikooli praktilise filosoofia korraline professor Margit Sutrop hindas auditoorse õppe vähenemist positiivselt. Tema sõnul võidavad sellest nii üliõpilased kui ka õppejõud. ?Peamiselt keskenduti auditoorsele õppele Nõukogude Liidu ajal, nüüd on teised ajad,? ütles Sutrop. Samas möönis Sutrop, et individuaalse õppe eelduseks on korralik raamatukogu.

Teise üliõpilasi puudutava olulise punktina on ülikooli arengukavas kirjas tasulistel kohtadel õppivate üliõpilaste õppetasu tõus. Arengukavas leitakse, et õppemaks peaks olema seotud tegelike õppekuludega. Professorite hinnangul võib tegelike õppekulude arvestamine kaasa tuua 10 000 krooni kõrgema õppemaksu. Alliku sõnul sõltub õppemaksu tõus siiski õppeainest ning konkurentsist.