Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurentsikeelu hüvitis pooltele juhtidele
Viimase kolme aasta Fontese palgauuringute põhjal selgub, et konkurendi juures töötamise keeld on sätestatud umbes pooltes tippjuhtide lepingutes. Üldjuhul keelab leping konkurendi juures töötamise kuni ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemist, kuigi esineb ka pikemaid perioode.
Konkurentsikeeldu kompenseerivad tööandjad 20?50% tippjuhtidele. Kompensatsiooni suurust arvestatakse ettevõtetes väga erinevalt ja selle aluseks võib olla näiteks tippjuhi kuupalk, igakuiselt makstav kokkulepitud summa või kokkulepitud ühekordne summa, mis makstakse välja töölepingu lõpetamisel.
Ärisaladuste hoidmise kohustus on sätestatud enamiku tippjuhtide töölepingutes. Ka ärisaladuse hoidmise kohustuse kehtivus on ettevõtteti väga erinev, jäädes vahemikku 1 kuust 5 aastani. Keskmiselt kehtib ärisaladuse hoidmise kohustus 25 kuud, enim kasutatud periood on 3 aastat. Erinevalt konkurentsikeelust ei ole ärisaladuse hoidmise eest tippjuhtidele eraldi kompensatsiooni maksmine väga levinud. Ärisaladuste hoidmist kompenseeritakse tavaliselt suurettevõtete tippjuhtidele ning käsitletakse seda kindla osana kuupalgast.
Lõppeva aasta jooksul on lisaks ettevõtete tippjuhtide seas toimunud muutustele uuenenud trendid ka spetsialistide ja keskastmejuhtide tööturul. Ettevõtte tegevjuhtkonda kuuluvate juhtide vastutusala suureneb ning eeldab üha enam lisaks oma vastutusalale (finants, IT, tootmine) head arusaamist ka teistest valdkondadest.
Fontese personaliotsingu konsultantide sõnul oodatakse juhtivatele töödele kandideerijatelt üha enam multifunktsionaalsust ja võimet koordineerida laiaulatuslikke tegevusi.
Seevastu eeldatakse spetsialistidelt pigem mõne konkreetse eriala põhjalikku valdamist kui pealiskaudseid teadmisi erinevatest valdkondadest.
Endiselt on otsitud tööjõuks tootmisettevõtete juhtivad töötajad. Tootmise- või kvaliteedijuhtimisealase pikaajalise kogemusega inimesi on tööjõuturul vähe ning seetõttu on nõudmine nende järele kõrge. Tootmisjuhtide palgad on eelmise aastaga võrreldes tõusnud umbes 8%, mis on kõrgem kui Eesti keskmine palgatõus ? 6,4%, selgus Fontese Eesti Palgauuringust 2003.
Lisaks tootmise juhtimise ja kvaliteedialase kogemusega inimestele on hinnatud ka logistika ja tarneahela juhtimisega tegelevad tööd.
Järgmiseks aastaks on ettevõtted prognoosinud palgatõusuks 6,3%. Kuivõrd mõjutab palgaturgu liitumine ELiga aastal 2004, saame näha lähitulevikus.
Autor: Tarmo Sildeberg