Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iirimaa raskete ülesannete ees
Euroopa ohkas kergendatult, kui ELi dirigendikepp läks Itaalialt Iirimaa kätte. Itaalia peaministri Silvio Berlusconi soolo ja põhiseadusliku leppe alase ELi tippkohtumise läbikukkumine ei jätnud Itaalia eesistumisest head mälestust. Nüüd on lootusrikkad pilgud suunatud Iirimaale, mis on olnud ELi üks edukamaid riike.
Oma eesistumisaja kõige tähtsamaks sündmuseks on Iirimaa peaminister Bertie Ahern nimetanud 10 uue riigi astumist Euroopa Liitu. Ta lubas, et seda sündmust tähistatakse 1. mail Dublinis kõigi 25 riigi liidrite osavõtul suurejooneliselt.
Veel on 90. aastatel ELi suurima majanduskasvuga Iirimaa eelistuseks tagant tõugata Euroopa kahaneva konkurentsivõime parandamist ja korraldada sel teemal ELi tippkohtumine, kus tuleb arutusele Lissabonis seatud eesmärkide täitmine. Et Euroopa konkurentsivõimega on lood kehvad, näitas Euroopa tööstuse ja tööandjate keskorganisatsiooni UNICE novembris ilmunud analüüs. Selle andmeil on ELi riikide tootlikkus USA omast kolmandiku võrra maas. UNICE väitel on Euroopa arengu üks pidureid kõrge ettevõtte tulumaks, mis pidurdab ettevõtlikkust ja investeeringuid, ning liiga kõrged tööjõukulud.
Laheduseta jäänud põhiseadusliku leppe saavutamisse on Iirimaa suhtunud ettevaatlikult. Bertie Ahern on lubanud pärast kõigi riikidega konsulteerimist tulla oma seisukohaga selles küsimuses välja märtsis.
Nagu ütles detsembri algul Eestit külastanud Iirimaa asepeaminister Mary Harney, püüab tuntud madalate maksudega Iirimaa põhiseadusliku leppe saavutamisel igati toetada Suurbritannia seisukohta, mille kohaselt ELi riigid säilitaksid maksu- ja sotsiaalpoliitikas vetoõiguse.
Kuid peale selle tuleb Iirimaal aidata ELil mööda loovida kahest uuest karist, mis on kerkinud üles pärast läbikukkunud tippkohtumist. Soovides väidetavalt tõrksat Poolat ja Hispaaniat karistada, on Saksamaa koos viie rikkaima riigiga avaldanud ühiskirjas soovi vähendada makseid ELi eelarvesse. Nad taotlevad järgmisel eelarveperioodil, mis hõlmab 2007.?2013. aastat, kärpida eelarvet praeguselt 1,24 protsendilt ühele protsendile SKTst. See tähendab, et eelarveläbirääkimised tulevad rängad.
Teiseks on Prantsusmaa ja Saksamaa hakanud vihjama ELis tuumiku loomise vajadusele, mis ühinemisele vaatamata jagaks Euroopa taas A- ja B-kategooriaks. Iirimaa peaminister Bertie Ahern on lubanud Prantsuse ajakirjandusele antud intervjuudes sellele igati vastu seista.