Reformierakonna volikogu laupäevasele otsusele algatada põhiseaduse põhjalik uuendamine avaldasid eile ettevaatlikku toetust üksnes Res Publica liikmed.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Res Publica) oli Reformierakonna ideega päri. Ta meenutas, et ka Res Publica valimisprogrammis oli ettepanekuid - näiteks Riigikogu liikmete arvu vähendamine -, mis eeldavad põhiseaduse muutmist, kirjutab Postimees.
«Üks tingimus on siiski see,» sõnas Reinsalu, «et praegu Riigikogu menetluses olev presidendi otsevalimise muudatus tuleb kõigepealt heaks kiita - seda ei saa lükata aastate taha, kui ükskord uus põhiseadus valmib.»
Res Publica saadikurühma esimehe Siim-Valmar Kiisleri hinnangul sõltub saadikurühma suhtumine Reformierakonna ettepaneku sisust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Põhiseaduse muutmine ei saa olla eesmärk omaette,» lausus Kiisler. «Kui Reformierakond ütleb, millised sätted muutmist vajavad, siis saame ka vastata - seni aga oleme äraootaval seisukohal.»
Kolmas koalitsioonipartner Rahvaliit seevastu pidas Reformierakonna algatust ideeks, mis tavaliselt tekivad enne valimisi ja hääbuvad siis vaikselt. «Rahvaliidu seisukohalt ei ole Eesti Vabariigi põhiseadust Euroopa Liidust tulenevalt vaja muuta rohkem, kui rahvas kõrgeima võimu kandjana sügisesel referendumil heaks kiitis,» teatas Rahvaliidu teabenõunik Agu Uudelepp. «Ka koalitsioonilepingus ei ole põhjalikust põhiseaduse ümberkirjutamisest sõnagi.»
Ka Keskerakonna esindajad olid pigem kriitilised. Evelyn Sepp möönis küll vajadust põhiseadust nüüdisajastada, kuid leidis, et kehtiv põhiseadus ei vaja olemuslikult uut sisu.