Keskmine Eesti teedel kihutav liiklushuligaan on kõrghariduseta ja vallaline väikeärimees, kelle sissetulek on 8000-25000 krooni kuus.
Uurimuse, mis näitab tüüpiliste kiiruseületajate kui riskirühma liikluskäitumise iseärasusi, nende sotsiaalset ja majanduslikku tausta, viisid maanteeameti tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna teadlased professor Jaanus Harro ja Marika Paaver, kirjutab Postimees.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialisti Toomas Ernitsa sõnul lükkab 2002.-2003. aastal läbi viidud uuring eelkõige ümber üldlevinud stereotüübi, et suurimad kihutajad on nn rullnokad, kel istumise all päevinäinud BMW, kes on ülbed ega arvesta liikluses teistega.
Uuringu tarvis küsitlesid teadlased 315 Tallinna ja Tartu meesautojuhti, kes olid viimase aasta jooksul politseile vahele jäänud peamiselt kihutamisega, kuid ka teiste liikluseeskirja rikkumistega. Samuti osales uuringus 305 autojuhti, kes polnud aasta jooksul seadusega pahuksis olnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuring tuvastas, et pidevate liiklushuligaanide seas on oluliselt rohkem vallalisi ja ilma kõrghariduseta mehi kui viisakate juhtide hulgas.
Kihutajad töötavad oluliselt sagedamini väikeettevõtte juhina kui korralikud liiklejad. Samas on viisakate juhtide seas rohkem koolinoori ja riigiasutuste töötajaid.
Netosissetuleku arvestuses on korduvrikkujate grupis tuntavalt rohkem mehi, kelle kuupalk jääb 8000-25 000 vahele, kui viisakate hulgas, ning vähem autojuhte, kelle palk on kuni 5000 krooni.
Selgus, et korduvalt liikluseeskirja rikkunud on sageli üldse vähem seaduskuulekad ning valmis rikkuma ühiskondlikke norme teistelgi elualadel.