Eesti ettevõtted vajavad ELis käibemaksutunnust

Suhtumisel maksustamisse on eestlastel ja soomlastel üks ühine joon: mõlemad vihkavad makse. Üks erinevus on riikide vahel samuti: Soomes vihatakse ka Eesti makse, sest Eestis on maksud palju väiksemad.

Euroopa Liidus (EL) on maksupoliitika jäetud rahvusriikide lahendada ja ELil pole ses suhtes otsustusõigust. Nüüd on aga mõned riigid, ennekõike Soome ja Rootsi, algatanud diskussiooni maksustamise harmoniseerimiseks. See käivitati täiesti isekatel põhjustel, sest globaliseerumisprotsessis annab madal maksustamine konkurentsieelise.

Eestis on ettevõtete tulumaks null protsenti, Soomes praegu 29 protsenti. Eestis on ettevõtte kasumi pealt jagatavate dividendide tulumaks 26 protsenti, Soomes võib see aga olla väike- ja keskmise suurusega ettevõtete aktsionäridele isegi kuni 60 protsenti, kuna suurem osa maksust moodustub progresseeruvalt. Erinevates ELi liikmesriikides koormatakse ettevõtteid ja palgatöö tegijaid erinevas suuruses tulumaksudega. Sellest tulenevalt on ettevõtetel erinev maksukoormus, mis mõjutab konkurentsivõimet. Et Eestis ei hakkaks kõrged maksud konkurentsivõimet pärssima, on siin ettevõtjate huvide kaitseks tarvis tugevat organisatsiooni. Poliitikud on tavaliselt liiga nõrgad ja mõjutustele vastuvõtlikud. Mida rohkem on poliitilise süsteemi kaudu jagatavat raha, seda suurem on poliitikute võim. Rahvuslikul tasandil otsustatavates asjades nagu maksupoliitika tuleb ELi ülemvõimule igati vastu hakata.