Rahandusministeerium: alused ikalduskahjude hüvitamiseks nõrgad

Rahandusministeeriumi analüüs näitas, et valitsuse reservfondist taotletava

45,2 miljoni krooni suuruse kahjusumma arvutamise aluseks võetud andmed ontootjate poolt esitatud erinevast metoodikast lähtuvalt, sisaldavadhulgaliselt ebatäpsusi ning on põllumajandusametnike poolt kontrollimata, teatas rahandusministeerium.Samuti tuleb põllumajanduskahjude hindamise alused viia rohkem vastavussetegeliku olukorraga ning panna paika täpsed protseduurireeglid hüvitistetaotlemiseks ning väljamaksmiseks.

'Ikalduskahjude hüvitused peavad jõudma tegelike kahjukannatajateni. Ma ei

pea otstarbekaks ikaldushüvitiste nime all järjekordse laustoetusesisseseadmist olukorras, kus Eesti põllumajandussektorisse suunatav raha onviimse kolme aastaga suurenenud ligi kolm korda ehk kahe miljardi kroonivõrra,' lausus rahandusminister Taavi Veskimägi. 'Ikalduskahjudeväljamaksmine peab toimuma kõigile teadaolevate selgete ja läbipaistvatereeglite järgi ning dokumentaalselt tõestatud kahjude olemasolu korral.'

Rahandusministeerium tegi ka ettepaneku kaaluda põllumajanduskahjude

hüvitamise piirmäära tõstmist praeguselt 30 protsendilt 50 protsendile.Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglistik sätestab, et riik ei tohihüvitada põllumajandustootjatele 30 protsendist väiksemaid kahjusid, kunasee pärsiks oluliselt konkurentsi, kuid ei kohusta riiki hüvitama kahjusidalates 30 protsendist.

Ettepanek tähendaks, et põllumajandustootjatele hüvitataks see osa saamata

jäänud saagist, mis ületab rohkem kui 50 protsenti viimaste aastate keskmistsaagikust. Ettepaneku põhjuseks on riigi piiratud ressursid ning asjaolu, ethüvitis ei killustuks sadade suhteliselt väikest kahju kannatanud tootjatevahel.