milliseid tagajärgi toob kaasa osalemine ebaseaduslikus streigis, ütles Ruubel. 'Üha enam tundub mulle, et esmaspäevane streik on vedurimeeste ametiühingu juhatuse kinnisidee, vähemasti jääb selline mulje vedurimeestegasuheldes,' leiab Ruubel.
Riikliku lepitaja hinnangul pole vedurimeeste ametiühingul seaduslikku õigust streiki korraldada. Asjakohane kiri saadeti 24. märtsil nii Edelaraudteele, Eesti Vedurimeeste Ametiühingule kui ka Eesti Ametiühingute Keskliidule.
Riikliku lepitaja kirjas on märgitud, et Vedurimeeste Ametiühingu ja Edelaraudtee Veeremi OÜ vahel on sõlmitud kollektiivleping, mis kehtib 31. detsembrini 2004. Lepingu punkti 7.10 järgi kohustub ametiühing tagama töörahu ja mitte korraldama streiki, kui tööandja täidab kollektiivlepingut.
?Statistikaamet kasutab keskmise brutopalga arvutamiseks metoodikat, mille järgi on vedurijuhtide keskmine tunnitasu üle 53 krooni,? kinnitas Ruubel. Vedurimeeste eesmärk on streigiga ähvardades ja kehtivat töörahu rikkudes nõuda 41-kroonist tunnitasu praeguse 30 krooni asemel.
Rongiliiklust ei ole võimalik korraldada, makstes umbes 30 krooni tunnist, kinnitas Ruubel. ?Teoreetiliselt muidugi saaks hakkama, kui võtta tööle inimene, kellel ei ole asjakohast kvalifikatsioonitunnistust ja staa?i, ning
kes töötaks esmaspäevast reedeni kella 8?17. Kuid liiklusgraafik ja ohutusseda teatavasti ei võimalda,? ütles Ruubel.
Ületunnid moodustasid vedurijuhtidel 2003. aastal vaid 7,5 protsenti, vedurijuhi abidel 6,8 protsenti tööajast.
Ruubeli kinnitusel on riikliku lepitaja juures kokku lepitud, et alustatakse