Statistikaamet: osoonikihti kahandavate ainete kasutusele võtmine väheneb

Statistikaameti teatel võeti mullu osoonikihti kahandavaid aineid kasutusele peamiselt tööstuslikes külmutusseadmetes ja olmekülmikute parandamisel (61%) ning väikeses koguses keemilises sünteesis (17%), lahustina (11%), aerosoolide tootmisel (8%) ja tulekustutusvahendites (3%).

1996. aastal ühines Eesti osoonikihi kaitse Viini konventsiooni ning osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga. Viimati nimetatus on määratletud osoonikihti kahandavate ainete ohtlikkusaste.

Osoonikihile eriti ohtlikud aineid on täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (freoonid-1), haloonid, tetraklorometaan ja metüülkloroform. Neid võeti 2003. aastal kasutusele 2 tonni, mis on 2002. aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem. Osoonikihile vähemohtlikud on osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (freoonid-2). Neid võeti kasutusele 1,6 tonni, mis on neli korda vähem kui 2002. aastal.

Külmutus- ja jahutusseadmetes vähenes osoonikihti kahandavate ainete kasutusele võtmine 2002. aastaga võrreldes kaks korda, kuna osoonikihile ohtlike freoonide asemel kasutati rohkem osoonikihile ohutuid jahutusvedelikke. 2003. aastal ei kasutatud osoonikihile ohtlikke freoone vahtplastide tootmisel.